Oskar Kallis

Allikas: Vikipeedia
Oskar Kallis
Oskar Kallise autoportree.jpg
Sünniaeg 23. november, 1892
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 1. jaanuar, 1918
Jalta, Ukraina
Rahvus Eestlane
Tegevusala maal, joonistamine
Kunsti õppinud Laikmaa ateljeekool
Kunstivool juugend, sümbolism
Tuntud teoseid Kalevipoeg kellukest helistamas (19141915), Kalevipoeg allmaailmas (1915)
Mõjutatud Ants Laikmaa
Oskar Kallis: "Kalevipoeg"

Oskar Kallis (23. november, 1892 Tallinn1. jaanuar, 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündinud Tallinnas kojamehe perekonnas. Pärast isa surma 1898. aastal tuli tal aidata ema kolme õe-venna kasvatamisel. Pärast neljaklassilise Tallinna linnakooli lõpetamist 1910. aastal asus joonestajana tööle insener E. Boustedt'i juurde. 1914 arvati ta Tallinna Peeter Suure Merekindluse ehituse joonestajaks, kellena töötas kuni 1917. aasta novembrini.

Kunsti õppimist alustas ta juba linnakoolis käies. Ta ühines 1903. aastal Tallinnas avatud Ants Laikmaa joonistamiskursustega. 1905–1907 viibis Laikmaa Eestis eemal ning Kallise õpingud katkesid. Noor kunstnik katsetas iseseisvalt joonistuse, akvarelli ja õlimaaliga, tehes ka mitmeid kavandeid ja visandeid. Huvitus elavalt kirjandusest, rahvaluulest ning arheoloogiast.

1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. 1913 naasis Laikmaa kodumaale ning Kallis läks tagasi tema juurde õppima. Tuntud kunstniku juhendamisel suutis ta kiiresti leida end kunstnikuna. Kahjuks jäi Oskar Kallise elu lühikeseks. Tuberkuloos ja pingeline loominguline töö lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise. 1917. aastal algatas Ants Laikmaa korjanduse, et viia haige noor kunstnik "soojale maale" ning sama aasta detsembris õnnestus tal proua Senni Neggo abiga toimetada Kallis rongiga Jaltasse, kuid mõned päevad enne jõule 25-aastane kunstnik suri ning on maetud Jalta kalmistule Jaila mäe jalamil.[1]

Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917).

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Oskar Kallis oli üks esimese ainult Eestis kunstihariduse omandanud kunstnikke. Siiski oli ta käinud ekskursioonidel Soome kunstimuuseumides, kus tutvus Akseli Gallen-Kallela loominguga ning Peterburis ja Moskvas, kus viis ennast kurssi näiteks Nikolai Roerichi teostega.

Oskar Kallis sai "Kalevipoja"-aineliste pastellmaalidega silmapaistvaks rahvusromantilise suuna esindajaks (umbes 40 maali ajavahemikul 19121917). Ühendas oma loomingus rahvakunsti ja juugendit.

Maalinud portreesid (sealhulgas kolm autoportreed) ja maastikke. Viimane eluaasta kujunes kunstnikul väga viljakaks ning sellest aastast pärinevad mitmed tema sümbolistlikud tööd. Seal hulgas "päikese tsükkel" ning surma eelaimdusest kantud "Palavik", "Liiva-Annus" ja "Suudlus".

Oskar Kallis kujundas Eduard Vilde "Mäeküla piimamehe" 1916. Loonud ohtralt ka mitmesuguste tarbeesemete (vaibad, sohvapadjad, käekotid, kardinad) kavandeid. Valmistas ka rahvusliku mööbli kavandeid.

1916. aastal kujundas Oskar Kallis koos Aleksander Mülberiga Eesti Rahva Muuseumi väljapaneku Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel, valmistades ühtlasi näituse neli plakatit. Veel samal aastal saatis kunstnik muuseumimärgi jooniste, millele järgnesid 1917 plakatid ja rinnamärgi kavandid[2].

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Lennuk" (1914)
  • "Sulevipoja kalm" (1914)
  • "Kalevipoeg kasvatab tamme" (19141915)
  • "Kalevipoeg kellukest helistamas" (19141915),
  • "Kalevipoeg allmaailmas" (1915)
  • "Manala uks" (1915)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ants Laikmaa, "Mälestades üht kurba jõuluõhtut – Päevaleht, 1918
  2. H. Sild, Kunstnike kaasabist Eesti Rahva Muuseumi rajamisel ja vanavarakogumisel, TKM almanahh, 1972

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]