Saare taat

Allikas: Vikipeedia

Saare taat on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on mainitud eepose neljandas loos (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest.). Kalevipoeg alustab ujumist Soome rannale, et vabastada oma ema Linda teda röövinud Tuuslari käest. Ujudes jõuab ta öösel saareni, kus otsustab puhata. Saarel kohtab ta Saarepiigat ja neil tekib vastastikune tõmme. Äkitselt neiu kiljatab ja tõstab kisa. Tema vanemad kuulevad lärmi ja taat tuleb vaatama:

Saare taati tõusis sängist,
Tuli välja voodi`ista,
Võttis kätte vembelada,
Kas ehk poissi pettusella,
Eide vara tütterelta
Ööde varjul varastanud?[1]

Saare taat nägi kaldal kange mehe kuju ning langetas vembla. Kalevipoeg küsis Tuuslari kohta, kuid saare taat polnud toda näinud ja uuris ise mehe päritolu. Kuulnud, kes on kange mehe vanemad, ehmatas Saarepiiga ja kukkus kaljult vette. Kalevipojal ei õnnestunud teda veest päästa, ta jättis kurvastava taadiga jumalaga ning jätkas ujumisretke. Saare eit ja taat võtsid appi pika varrega rehad ning tugevad võrgud, et tütar merepõhjast kätte saada, kuid tulutult.

Eepose viiendas loos (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile.) istutab saare taat koos eidega merepõhjast välja tõmmatud tamme tütre kiikumiskoha lähedusse. Tamm kasvab kiiresti suureks:

Tamm tahab tõusta taevasse,
Oksad pilveje pugeda;
Taat läks tarka otsimaie,
Kes see tamme maha raiuks,
Suure tamme, laiad oksad.[2]

Eepose kuuendas loos (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine.) oli tamm nii suureks kerkinud, et varjas kuu ja kattis päeva ning mattis maa pimedusse. Saare taat oli mitmel rannal käinud kirvemehi otsimas, kes määratu tamme maha raiuks, kuid abi ei tulnud. Saare eit aga leidis heinakaare alt kotka, kelle tiiva all seisis vangipaelades väikene mees kirvega. Taat küsis mehikeselt, kas too tahab minna tamme raiuma:

Päästeti mehike paelusta,
Mis tal palgaks paisatie,
Lepituseks lubatie?
Kuldakaussi anti palgaks.

Väike mees kasvas mitme sülla kõrguseks, raius tamme kolm päeva, mispeale tamm langes, mattes kogu saare. Tammest tehti seejärel kuulus Soome sild.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kalevipoeg. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1975. Neljas lugu
  2. Kalevipoeg. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1975. Viies lugu
  3. Kalevipoeg. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1975. Kuues lugu