Kääpa jõgi

Allikas: Vikipeedia
Kääpa jõgi
Lähe Keressaare rabas
Suubub Kullavere jõkke
Valgla maad Eesti
Valgla pindala 372,5 km²
Pikkus 50 km
Langus 34 m
Vooluhulk 2,5 m³
Parempoolsed lisajõed Haavakivi jõgi
Kaart

Kääpa jõgi on jõgi Tartu- ja Jõgevamaal. Seda tuntakse ka Alajõena, Välgi, Uhmardu ojana või Saare jõena.

Jõgi saab alguse Keressaare rabast ja suubub Kullavere jõkke. Jõe pikkus on 50 km ja valgla pindala 372,5 km². Tähtsaim lisajõgi on Haavakivi jõgi.

Kalevipoeg[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" üheteistkümnendas loos jutustatakse, kuidas Kalevipoeg käis Pihkvas laudu toomas. Tulnud läbi Peipsi järve tagasi, heitis vägimees puhkama. Kohalik sorts otsustas Soome sepa taotud mõõga varastada. Salasõnade abil suutis ta mõõga endale kaenla alla kergitada. Põgenedes üle Kääpa jõe, pillas sorts mõõga vette. Kui Kalevipoeg pärast pika otsimise peale mõõga leidis, ei andnud see ennast enam veest kätte - tal oli meeles, kuidas Kalevipoeg tüli käigus Soome sepa vanema poja surmas. Kalevipoeg otsustas mõõga varastanud sortsile needuse peale panna, et mõõk selle jalad murraks. Kuna ta ise oli Soome sepa needuse all, eksis ta sajatades sõnadega.[1]

Eepose kahekümnendas loos, peale rasket lahingut, jõudis Kalevipoeg uuesti Kääpa jõe äärde. Jõepõhjas olnud mõõgal tuli meelde varasem sajatus (Kui aga juhtub kõndidessa, Jalakanda pistma jõkke, Kes sind enne isekannud: Siisap, mõõka, sõbrakene, Murra jalad tal mõlemad!) ning ta lõikas vägimehe jalad alt.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]