Võhandu jõgi

Võhandu jõgi
Võhandu Viira müüri juures
	Jõe lähe		Saverna küla lähistelt
	Suubub		Lämmijärve
	Valgla riigid		Eesti
	Valgla pindala		1420 km²
	Pikkus		162 km
	Parempoolsed lisajõed		Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi, Iskna jõgi, Pahtpää jõgi, Mädajõgi
	Vasakpoolsed lisajõed		Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja

Räpina järv Võhandu jõel.

Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ja alamjooksul Voo jõgi.

Võhandu jõgi on laevatatav Peipsi-Pihkva järvelt Võõpsu sadamani.

Võhandu jõe parempoolsed lisajõed on Mügra oja, Kokle jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaska oja, Rõuge jõgi, Koreli oja, Iskna jõgi, Palumõisa oja, Pahtpää jõgi, Mädajõgi ja Varesmäe oja. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja.

Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.

Aastal 1963 moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala, kus muu hulgas asuvad Võhandu jõe liivakivipaljandid, milledest kõrgeim on Viira veskimüür.

Võhandu kultuuris

Võhandu jõgi on Aino Kallase jutustuse "Püha jõe kättemaks" keskne tegevuskoht.

Veskid ja veskikohad

• Lauri veski
• Kassi veski
• Viira veski
• Viia veski

Kirjandus

• Marju Kõivupuu. 101 Eesti pühapaika. Tallinn: Varrak, lk 14–15.