Mari

Allikas: Vikipeedia

Nelja liiki marjad (suhteline suurus pildil erineb tegelikust). Paremalt päripäeva: viinamarjad, persimon, punased tikrid ja punased sõstrad (üleval)
Mitut liiki "marjad", millest vaid üks (kännasmustikas) on botaanilise määratluse kohaselt mari. Pamplid on liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad.

Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.

Tekkimise põhjal võib mari olla kas paljasvili või rüüsvili. Ülemise sigimikuga õiest moodustub paljasvili, näiteks hariliku kartuli mari või viinamari. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga õiepõhja kaasabil rüüsvili, näiteks mustika mari või karusmari. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas õiekatte kuivanud jäänused.

Kui sigimik on paljupesaline, siis on ka marjas palju seemneid. Näiteks kartulil on õis kahepesaline, sparglil kolmepesaline, ussilakal neljapesaline ja pohlal viiepesaline.

Botaanilises mõttes on marjad mõnedki niisugused viljad, mida nende suuruse tõttu ei osata argikeeles marjadeks pidada, näiteks baklažaanid, banaanid, kiivid ja tomatid.

Muundunud marjad on tsitruselistel, näiteks apelsinil ja sidrunil. Neil on koor väga paks, aga sisemus eriti mahlane. Selliseid vilju nimetatakse pomerantsviljadeks.

Kõik marjad ei ole lihakad. Niisugune on näiteks paprika.

Enamik marju on söödavad, aga kõik mitte. Mõne taime, näiteks kartuli, ussilaka ja musta belladonna marjad on hoopis mürgised. Kuid see ei tähenda, et terve see taim peaks mürgine olema, näiteks kartulil süüakse mugulaid.

Argikeeles tähistab sõna "mari" mitmesuguseid vilju, mis botaanilises mõttes ei ole marjad. Näiteks vaarika vilju kutsutakse marjadeks, tegelikult on need aga koguviljad. Maasikal on liitsed rüüsviljad, kirsipuul ja toomingal luuviljad, pihlakal õunviljad ja kadakal käbid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]