Võrtsjärv

Allikas: Vikipeedia
Võrtsjärv
Emajõe lähe ning Võrtsjärv.
Emajõe lähe ning Võrtsjärv.
Valgla maad Eesti, Läti
Sissevool Väike-Emajõgi, Tänassilma jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi
Väljavool Emajõgi
Valgla suurus 3380 km²[1]
Pindala 270,7 km²
Pikkus 35 km
Laius 15 km
Kaldajoone pikkus 109 km[1]
Keskmine sügavus 2,8 m[1]
Suurim sügavus 6 m
Maht 0,75 km³[1]
Kõrgus merepinnast 33,5 m[viide?]
Koordinaadid 58° 17′ N, 26° 2′ E58.2826.03koordinaadid: 58° 17′ N, 26° 2′ E
Võrtsjärv

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides.

Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viljandi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Neis 7 vallas elab ligikaudu 21 000 inimest.

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km²[1]
  • Suurim sügavus 6 m (Sapi süvik)
  • Keskmine veeseisu kõrgus 34,6 m üle merepinna[1]

Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.

Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartu–Peipsi veetee, mis on maakerke tagajärjel kadunud.

Võrtsjärve valglal elab ligi 100 000 inimest.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°C. Sademeid langeb keskmiselt 591 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Võrtsjärv parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Võrtsjärv kliimatüübi Dfb alla, mida iseloomustab mõõdukalt külm talv ning jahe suvi. Talvel on järv külmunud keskmiselt 135 päeva jooksul.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järves elab 35 (teistel andmetel 27) liiki kalu. Võrtsjärve ääres pesitseb palju linde ning järv on tähtis peatuspaik ka rändlindudele.

Tuntuim Võrtsjärve asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik, kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud.

Probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta madala veeseisu ajal paljandunud järvepõhi Valma juures

Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu. Viimane suur sügisene madal veeseis oli 2006 aastal, kus järve madalas põhjaosas paljandus järvepõhi kuni paarisaja meetri laiuselt paljude kilomeetrite pikkusel rannaalal. Kuna kalurid lasevad Võrtsjärve angerjamaime, on nad huvitatud oma raha tagasisaamisest täiskasvanud angerjate näol. Kalurite plaan on reguleerida järve veetaset, ehitades selleks tammi Emajõe lähtele. See plaan pole seni teostunud ning järv saab elada ühes rütmis loodusega.

Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala.

Kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aastal moodustati Võrtsjärve Sihtasutus, mille peaeesmärgiks on Võrtsjärve puhkemajanduse ja kaitse korraldamine.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 *Järvet, A. (2003). Võrtsjärve asend ja valgala loodusolud. – Võrtsjärv : Loodus. Aeg. Inimene. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 11–31.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]