Lasnamäe

Allikas: Vikipeedia
Lasnamäe
Mustakivi ja Laagna asumid

Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed (Peterburi tee) ja lõunapool Vana-Narva maanteed.

Piirkond kandis 14. sajandil nimetusi Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.

Lasnamäe territoriaalne jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asumid

Lasnamäe territooriumi pindala on u 30 km², mida võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, ühelt poolt elamute ala ja teisalt Peterburi tee lähedusest kuni Rae valla piirini olev tööstusala.

Praeguste piiridega Lasnamäe linnaosa loodi 1. septembril 1993, kus on kokku 17 asumit: Väo, Sõjamäe, Ülemiste, Sikupilli, Uuslinn, Pae, Kurepõllu, Paevälja, Laagna, Loopealse, Katleri, Tondiraba, Kuristiku, Priisle, Mustakivi, Seli ja osaliselt Iru asum.

Lasnamäe ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jüriöö park

Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloog L. Jaanits´a arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Iru linnamäel Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest eKr. Linnuse põhjaplatoolt ning mitmest muust kaevandist on leitud seitse tulekivist kõõvitsat ning umbes 400 savinõu tükki, mis on kaunistatud tollele ajale iseloomulike nöörivajutuste või lohuridadega.

Nooremal pronksiajal tekkisid kindlustatud asulad, Lasnamäe üheks suuremaks keskuseks oli Iru linnus. Lasnamäe praegusele alale lisandus mitu uut asulat. Tegemist oli väikeste, ühest või kahest talust koosnevate nn asustusüksustega. On arvatud, et asustusüksused muutsid aeg-ajalt oma asukohta teatud ala piires.

Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.

Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.

Vanim tööstusagul on Sikupilli, mis on saanud oma nime samanimelise kõrtsi järgi. Väo, Priisle ja Kuristiku külade piirkonnas olid asulad juba pronksiajal.

Alates keskajast töötasid Lasnamäe nõlval vesiveskid, millest viimase lammutas 1916. aastal Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik.

Tänase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest nõukogude võimu ajal muudeti just selles piirkonnas keskkonda tundmatuseni. See on süvendanud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe tühjale kohale ehitatud uus linnaosa. Tänuväärse töö ajaloolise mälu korrastamisel on teinud Robert Nerman, kelle raamat “Lasnamäe ajalugu” (Tallinn 1998) annab piirkonna ajaloost põhjaliku ülevaate.

Suurelamute ehitust alustati Lasnamäel 1970-ndate lõpul. Kõiki plaanitud elamu(mikro)rajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad.

Lasnamäel on 750 elamut, millest 650 on korrusmajad. Suurima korterite arvuga elamu, 288 korterit, asub Vikerlase tänaval.

Esimestel taasiseseisvuse aastatel linnaosa areng seiskus loosungite “Peatage Lasnamäe!” toel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.42524.79222222