Lasnamäe

Allikas: Vikipeedia
Lasnamäe linnaosa

Pindala: 27,41 km²
Elanikke: 116 273 (1.01.2012)

Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 50′ Ekoordinaadid: 59° 26′ N, 24° 50′ E
Lasnamäe linnaosa asendikaart
Lasnamäe
Mustakivi ja Laagna asumid

Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna–Narva maanteed (Peterburi tee) ja lõunapool Vana-Narva maanteed.

Piirkond kandis 14. sajandil nimetusi Lakederberge (1370), Lakederberg (1371) või Lakeden berghe (1372), eestistatult Lageda mägi.

Lasnamäe asub Tallinna idaosas Lasnamäe kõrgendikul. Linnaosa pindala on 27,41 km².

Seisuga 1. september 2007 oli linnaosas registreeritud 112 088 alalist elanikku. Neist 28,6% on eestlased ja 57,8% on venelased.

1. oktoobril 2013 oli linnaosas registreeritud 117 968 alalist elanikku. See on Tallinna linnaosade seas suurim elanike arv.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lasnamäe linnaosas 108 042 elanikku, neist eestlasi 31 806 (29,44%).[1]

Lasnamäe linnaosa piirneb põhjasuunal Pirita ja läänesuunal Kesklinna linnaosaga.

Lasnamäe on kuulus oma nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest.

Lasnamäe territoriaalne jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asumid

Lasnamäe territooriumi võib tinglikult jagada kaheks erinevate funktsioonidega piirkonnaks, ühelt poolt elamute ala ja teisalt Peterburi tee lähedusest kuni Rae valla piirini olev tööstusala.

Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus Tallinna Linnavolikogu määruse järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on sõna-sõnalt toodud Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus Tallinna Linnavolikogu 23. märtsi 2006. a määruse nr 14 "Tallinna põhimääruse muutmine" LISA 6 "Lasnamäe linnaosa piiri kirjeldus ja skeem" järgi[2]. Piir algab Mäe tänava idaservast ja kulgeb ida suunas mööda Lasnamäe klindi ülemist serva ning Narva maantee põhjaserva kuni Tallinna linna halduspiiri punktini 345 Pärnamäe tee ristil. Punktis 345 pöördub Lasnamäe linnaosa piir koos Tallinna halduspiiriga lõunasse mööda Linnuse tee idaserva läbi linnapiiri punktide 346–348 kuni Pirita jõe teljeni. Mööda Pirita jõe kesktelge kulgeb piir kuni Ülemiste-Maardu raudtee sillani. Sealt suundub piir edelasse mööda raudtee loodeserva läbi linnapiiri punktide 390–394, ületab Lagedi tee ja läheb edasi mööda Väo karjääri (Lagedi tee 16a) – 16 lõunapiiri punktide 395 – ületades Betooni tänava. Edasi kulgeb piir piki Ülemiste-Maardu raudtee põhjaserva läbides linnapiiri punktid 404–410. Punktis 410 pöördub piir lõunasse läbides linnapiiri punktid 411–423 ja ületades Suur-Sõjamäe tänava. Punktis 423 pöörab piir läände, läbides linnapiiri punktid 424–430 ja suundudes paralleelselt lennuväljaga triangulatsioonipunktini "Raba", kus pöördub loodesse läbi punktide 431 ja 432 punkti 433 Kanali tee nurgal. Punktis 433 pöördub piir edelasse mööda Kanali tee 6a kinnistu kagupiiri, läbi punktide 434 ja 435 Vaskjala-Ülemiste kanalini ning suundub mööda kanali kirde- ja põhjaserva Tartu maanteeni. Edasi läheb piir mööda Tartu maantee kirdeserva ning Lasnamäe tänava loodeserva kuni Laagna teeni, ületab Laagna tee ja kulgeb mööda Kumu kinnistu lõuna-ja idapiiri Valge tänavani ja edasi mööda Valge tänava loodeserva kuni Narva maantee põhjaservani. Sealt pöörab piir kirdesse ja läheb mööda Narva maantee põhjaserva Mäe tänavani, piki Mäe tänava idapiiri kuni oma alguspunkti Lasnamäe klindi ülemises servas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jüriöö park

Lasnamäe ajalugu ulatub väga kaugesse minevikku. Arheoloog L. Jaanits´a arvates on vanimad inimtegevuse jäljed Iru linnamäel Lasnamäel pärit nöörkeraamika-kultuuriga seotud ajast, seega III aastatuhande teisest poolest eKr. Linnuse põhjaplatoolt ning mitmest muust kaevandist on leitud seitse tulekivist kõõvitsat ning umbes 400 savinõu tükki, mis on kaunistatud tollele ajale iseloomulike nöörivajutuste või lohuridadega.

Nooremal pronksiajal tekkisid kindlustatud asulad, Lasnamäe üheks suuremaks keskuseks oli Iru linnus. Lasnamäe praegusele alale lisandus mitu uut asulat. Tegemist oli väikeste, ühest või kahest talust koosnevate nn asustusüksustega. On arvatud, et asustusüksused muutsid aeg-ajalt oma asukohta teatud ala piires.

Arvatakse, et muinasajal kuulus suur osa praegusest Lasnamäest ümberkaudsete külade kogukonnale. Taani kuningas Valdemar II võõrandas need maad sunniviisiliselt Tallinna linnale. Sunniviisiline võõrandamine riivas paljude ümberkaudsete talupoegade ja maaomanike huve, kes ei tunnistanud uusi piire. Tekkisid sagedased konfliktid.

Ka Jüriöö ülestõus 1343. aastal sai alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad tänapäeval erinevad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad.

Vanim tööstusagul on Sikupilli, mis on saanud oma nime samanimelise kõrtsi järgi. Väo, Priisle ja Kuristiku külade piirkonnas olid asulad juba pronksiajal.

Alates keskajast töötasid Lasnamäe nõlval vesiveskid, millest viimase lammutas 1916. aastal Tallinna paberi- ja tselluloosivabrik.

Tänase Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks vastuolulisemaid Tallinnas, sest nõukogude võimu ajal muudeti just selles piirkonnas keskkonda tundmatuseni. See on süvendanud eksiarvamust, nagu oleks Lasnamäe tühjale kohale ehitatud uus linnaosa. Tänuväärse töö ajaloolise mälu korrastamisel on teinud Robert Nerman, kelle raamat “Lasnamäe ajalugu” (Tallinn 1998) annab piirkonna ajaloost põhjaliku ülevaate.

Lasnamäe I mikrorajooni (Pae ja Punasel tänaval) esimesed hooned valmisid 1973. aastal, II mikrorajooni (Kalevipoja ja Kuramaa tänaval) hooned aga 1974. aastal. Kokku oli Lasnamäel 8 mikrorajooni.

Suurelamute ehitust alustati Lasnamäel 1970. aastate lõpul. Kõiki plaanitud elamu(mikro)rajoone valmis ei ehitatud, mistõttu on endiselt palju tühja reservmaad.

Lasnamäel on 750 elamut, millest 650 on korrusmajad. Suurima korterite arvuga elamu, 324 korterit, asub Paasiku tänaval.

Esimestel taasiseseisvuse aastatel linnaosa areng seiskus loosungite “Peatage Lasnamäe!” toel.

Lasnamaäe juhtorganid läbi aja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siin on toodud eri aegade kohaliku võimu nimevormid Lasnamäel[3]:

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga[4]
2003 109 516
2004 112 368
2005 114 440
2006 114 142
2007 112 306
2008 112 001
2009 113 332
2010 114 258
2011 116 577
2012 116 273
2013 116 490

Asumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasnamäe linnaosa koosneb 17 asumist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Päring Statistikaameti andmebaasist
  2. [1] (vaadatud 27.07.2012)
  3. [2] (vaadatud 27.07.2012)
  4. Tallinna rahvastikuregistri järgi

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]