August Annist

Allikas: Vikipeedia
August Annist. Regina-Mareta Soonseina joonistus.

August Annist (aastani 1936 August Anni; 28. jaanuar 1899 Võisiku vald6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õpinguid alustas ta Leie-Lätkalu algkoolis, kus käis 2 aastat, hiljem õppis 4 aastat Kolga-Jaani kihelkonnakoolis.

Aastatel 19191923 õppis Tartu Ülikoolis ning 19241927 stipendiaadina Helsingi, Bonni ja Pariisi ülikoolis.

19291945 oli ta Tartu ülikooli õppejõud.

Aastatel 19311940 toimetas raamatusarja "Elav Teadus".

Aastail 19451951 oli Valga ja Harku vangilaagris.

19581971 töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis rahvaluuleosakonnas teadurina.

August Annist on eesti keelde tõlkinud eeposed "Kalevala", "Ilias" ja "Odüsseia". Aastal 1942 avaldas ta Jaan Siirase nime all soomlastele adresseeritud ülevaate "Viro Neuvostokurimuksessa" (Porvoo–Helsingi 1942, soome keelde tõlkinud E. A. Saarimaa), mille algusosas kirjeldatakse eestlaste rahvuslikke taotlusi ärkamisajast peale ja põhiosas paljastatakse stalinisltiku poliitikat Eesti suhtes aastatel 1939–1941 (sh esitatakse arvandmeid kaotustest Eesti majanduse, kultuuri ja rahvastiku vallas).[1]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

August Annist oli abielus ajaloolase ja koolijuhi Linda Annistiga (19021981). Neil sündis kolm tütart: ajaloolane ja arhivaar Anne-Sirje Annist, kunstiteadlane Elo-Mirjam Peil ja traumatoloog Helga-Maia-Ingrid Annist. August Annistil on kolm lapselast, kuus lapselapselast ja üks lapselapselapselaps: antropoloog Aet Annist (pojad Kiran Rudolf ja Rohan Sander Annist-Kolanu), rõivaäris tegutsev Madli Hildebrand (snd. Peil, pojad Edvin Kenneth, kellelt ka esimene lapselapselapselaps Tristan; Kevin Michael ning tütred Caroline ja Kristin Sandrinne) ning politseiuurija Kristiina Avaste.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • (koos Albert Kivikaga) "Nimed marmortahvlil" (Kivikase samanimelise romaani dramatiseering). K./Ü. Tarvik, Tallinn 1939
  • "Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (kaasautorid Jaan Roos ja Johannes Käis). Sari Elav Teadus nr 101/102, EKS, Tartu 1940
  • (varjunimega Jaan Siiras): "Viro neuvosto-kurimuksessa. Piirteitä Viron tapahtumista ja kehityksestä bolševikkivallan aikana vv. 1939-41". Autori käsikirjast soome keelde tõlkinud Eemil Arvi Saarimaa. Porvoo; Helsinki: Söderström, 1942; eesti keeles on katkend teosest (pealkirjaga "Eesti sovettide möllus") ilmunud ajakirjas Kullervo 1991, nr 2
  • M. Ojamaa, A. Varmas ja T. Varmas (varjunimed; autorite tegelikud nimed vastavalt: Harri Moora ning August ja Linda Annist), "Viron historia", soome keelde tõlkinud Eino Parikka. Porvoo; Helsinki: Söderström, 1944, 408 lk; eesti keeles: "Eesti ajalugu", Eesti Teaduslik Selts Rootsis, Stockholm: Eesti Raamat, 1946, 438 lk
  • ""Kalevala" kui kunstiteos”. Tartu Eesti Kirjastus 1944 (trükiladu hävitati, säilinud on vaid mõned eksemplarid); ilmus ka soome keeles Porvoos 1944; uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969
  • "Lauluema Mari: kangelaslugu vanast orjaajast". Rahvapärimustest põiminud August Annist, illustreerinud Vive Tolli, Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad". Eesti Raamat, Tallinn 1966
  • "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood: perekonnaballaade vanast orjaajast”. Rahvapärimustest põiminud August Annist, kunstiliselt kujundanud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1970
  • "Elu ja luule" (valik artikleid ja mälestusi). Koostanud ja eessõna: Heino Puhvel. Saatesõna "August Annisti kirjanduslik esseistika": Harald Peep. Eesti Raamat, Tallinn 1987 (sisaldab ka lk 278–318 Ruth Mirovi koostatud Annisti bibliograafia)
  • "Udres-Kudres, Päeva poeg: rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast". Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1990; ISBN 545000673X
  • "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Toimetaja ja eessõna autor Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk; ISBN 9985791037 (Varem ilmunud 3 köites: I "Kalevipoeg eesti rahvaluules" 1934, II "“Kalevipoja” saamislugu" 1936 ja III "Kalevipoeg kui kunstiteos" 1944)
  • "Noorusmaa" (valimik artikleid). Koostanud ja järelsõna lk 457–461 "August Annist ja "Eesti mõttelugu"": Hando Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 98, Ilmamaa, Tartu 2011, 472 lk; ISBN 9789985773925

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti kirjatahva leksikon. Koost. Oskar Kruus. Tallinn, Eesti Raamat 1995, lk 41.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]