Cornelius Hasselblatt

Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2012

Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil ning fennougrist. Ta on Groningeni Ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride professor.

Elu ja teaduslik töö

Hasselblatt lõpetas Hamburgi Ülikooli fennougristina 1986.a. magistrikraadiga. Pärast doktorantuuri kaitses ta 1990.a. sealsamas väitekirja. Aastatel 1989-1991 elas ta Helsingis, 1992-1995 Göttingenis ja aastast 1995 jälle Hamburgis. 1998. aastast on ta Groningeni ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride professor.

Ta on avaldanud aastast 1983 Saksamaal kirjutisi eesti kirjandusest. Aastast 1985 asutas ta koos Tapio Mäkeläineni ja teiste estofiilidega ajakirja "Estonia". Ta on tõlkinud saksa ja hollandi keelde Mati Undi, Jaan Krossi, Maimu Bergi, Viivi Luige jt eesti kirjanike loomingut.

Ta avaldas 2006 monograafia "Eesti kirjanduse ajalugu" (originaalpealkirjaga "Geschichte der estnischen Literatur"), mis pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia vabas kategoorias 40 000 Eesti krooni.

Publikatsioonid (valik)

Monograafiad

• Das estnische Partikelverb als Lehnübersetzung aus dem Deutschen. Wiesbaden: Harrassowitz 1990. 245 S. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 31)

• Grammatisches Wörterbuch des Estnischen. Wiesbaden: Harrassowitz 1992. 227 S. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 35)

• Lehrbuch des Estnischen. Wiesbaden: Harrassowitz 1995. 196 S.

• Minderheitenpolitik in Estland. Rechtsentwicklung und Rechtswirklichkeit 1918-1995. [Hamburg / Tallinn:] Bibliotheca Baltica 1996. 154 S.

• Estnische Literatur in deutscher Sprache 1784-2003. Bibliographie der Primär- und Sekundärliteratur. Bremen: Hempen Verlag 2004. 180 S.

• Estnische Literatur in deutscher Übersetzung. Eine Rezeptionsgeschichte vom 19. bis zum 21. Jahrhundert. Wiesbaden: Harrassowitz 2011. 476 S.

• Van IJstijd tot Skype. Korte geschiedenis van Estland. Met redactionele medewerking van Marianne Vogel. Antwerpen – Apeldoorn: Garant 2012. 255 S.

Artiklid

• Kuhu tõttad, eesti keel? ("Muutuv keel"). – Keel ja Kirjandus 42 (1999), nr.4, 227-234.

• Kas piiratud ja dekadentne? Baltisaksa aadli kujutamisest Jaan Krossi proosas. – Keel ja Kirjandus 43 (2000), nr. 9, 654-660.

• Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike. – Keel ja Kirjandus 43 (2000), nr. 11, 796-803.

• Estonian between German and Russian: Facts and fiction about language interference. – Languages in Contact. Ed. by Dicky Gilbers, John Nerbonne, Jos Schaeken. Amsterdam, Atlanta, GA, 135-144.

• Kann Geschichte schön sein? Zur Konstruktion von Vergangenheit in zwei Romanen Viivi Luiks. – Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte. NF VIII (1999), 419-433.

• Rudolf Sirge preislastest ametnike töölaual. Eesti kirjanduse välisretseptsiooni kõrvalteid. – Keel ja Kirjandus 46 (2003), nr. 2, 81-91.

• The Fairy Tale of Socialism: How 'Socialist' was the 'New' Literature in Soviet Estonia? – The Sovietization of the Baltic States, 1940-1956. Ed. by Olaf Mertelsmann. Tartu: KLEIO ajalookirjanduse sihtasutus 2003, 227-236.

• Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271-284.

• Inimesekujutuse murendamine Viivi Luige luules. – Looming 11/2006, 1716-1721.

• 1905. aasta eesti romaanis. – Keel ja Kirjandus 50 (2007), nr. 11, 864-877.

• Jacob Grimm und Estland. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 32/33. Gedenkschrift für Eugen Helimski. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 157-169.

• Kui(das) Eestis hakati lugema (?) Eesti lugemisajaloo visand. – Vikerkaar 1-2/2011, 128-138.

• Von Folklore zu Literatur. Folkloristische Metamorphose bei der ausländischen Kalevipoeg-Rezeption. – Finno-Ugric Folklore, Myth and Cultural Identity. Proceedings of the Fifth International Symposium on Finno-Ugric Languages in Groningen, June 7-9, 2011. Edited by Cornelius Hasselblatt, Adriaan van der Hoeven. Maastricht: Shaker 2012, 63-72 (Studia Fenno-Ugrica Groningana 7).

Tunnustused

• 2004 Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk
• 2007 Kultuurkapitali Vaba auhind
• 2009 Tartu Ülikooli audoktor
• 2012. aasta 17. mail anti Hasselblattile üle Siugja Sulepea eriauhind võõrkeelse teose eest.

Isiklikku

Cornelius Hasselblatt on osalt pärit Hessenist, kust ta ema sugu pärineb, ning osalt baltisaksa vaimulike suguvõsast. Tema isa Theodor Hasselblatt oli luterlikuks pastoriks Hildesheimi lähedal Gross-Iides ja Hannoveris, vanaisa Bruno Hasselblatt oli Tallinna Jaani koguduse õpetaja.

Välislingid

• Cornelius Hasselblatt: Jään eesti kirjandusele truuks "Postimees" 3. veebruar 2007
• Cornelius Hasselblatt Groningeni Ülikooli saidil