Friedrich Reinhold Kreutzwald

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kirjanikust ja arstist; laeva kohta vaata artiklit Pegasus (jõelaev)

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fr. R. Kreutzwald (Johann Köleri maal)

Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Korporatsioon Estonia liige.

1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.

Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.

Kolleegiuminõunik aastast 1877, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule[1]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (17661832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (17701846).

Friedrich Reinhold Kreutzwald abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (18051888), kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred – Adelheid Anette Blumberg (18341895, kes abiellus pedagoogi ja ühiskonnategelase Gustav Blumbergiga (18341892)), Marie Ottilie (18361851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (18451910)[2]. Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, sel 1867. aastal sündinud tütrel nimega Alice aga enam lapsi ei sündinudki ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järglaste liin katkes[3].

1939. aastal Saksamaale repatrieerudes, langes Alice Blumberg põhjaliku läbiotsimise alla, mille tulemusel leiti kullatud hõbelusikas nimetähtedega L. v. C. ja F. K.[4]. Alice Blumberg võeti vahi alla ja teda karistati 79-kroonise trahviga, vaatamata tema kinnitustele, et lusikas oli kingitus ühelt tema tuttavalt, kelle initsiaalid olid F. K., mitte ei kuulunud Kreutzwaldile[5].

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Wina-katk" ("Viinakatk") (1840)
  • "Sippelgas" ("Sipelgas") I-II (18431861)
  • "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühikene õpetus loodud asjust" (1847)
  • "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848)
  • "Reinuvader Rebane" II osa (1848)
  • "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) (1849)
  • "Risti-sõitjad" (1851)
  • "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851)
  • "Kalevipoeg" (18571861) (terviktekst)
  • "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
  • "Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanad laulud" I:1860, II: 1864
  • "Angervaksad" (1861)
  • "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946)
  • "Eestirahwa Ennemuistsed jutud" (1866) (terviktekst)
  • "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875
  • "Lembitu" (1885)
  • "Kodutohter" (1879)
  • "Teosed" (1953)

Käsiraamatud

  • "Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest" (1854)
  • "Kodutohter" (1879)

Toimetajana

  • "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtraamat" (toimetamine) (1844)

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Monument Kadrioru pargis.

Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument: Tartus, Rakveres, Võrus, Tallinnas.

Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand".

Taarausk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aleksander Põrk soovitas taarausus kasutusele võtta kolmainsuse printsiip, kus Isa oleks Friedrich Reinhold Kreutzwald, Poeg Carl Robert Jakobson ja Püha Vaim ehk Neitsi Maarja Lydia Koidula[6].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803–1882) haud
  2. Eesti biograafiline andmebaas ISIK – KREUTZWALD, FRIEDRICH REINHOLD[1]
  3. Lauluisa veri pulbitseb nii arstides, poeetides kui ka kodu-uurijates, Maaleht, 12. märts 2009
  4. Fr. Kreutzwaldi tütretütar lauluisa hõbelusikaga. Rahvaleht, 7. november 1939, nr. 262, lk. 5.
  5. Bernhard Linde. Lauluisa lusika "apokriiva". Rahvaleht, 20. november 1939, nr. 273, lk. 2.
  6. http://www.folklore.ee/tagused/nr50/vakker.pdf

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]