Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne–Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst.

Elukäik

Fr. R. Kreutzwald (Johann Köleri maal)

Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819–1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas.

1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli, samal aastal asus ta Võrru tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.

Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Neid jutte nagu "Kalevipoegagi" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu.

Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.

Kolleegiuminõunik aastail 1877–1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule

Isiklikku

Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766–1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770–1846).

Friedrich Reinhold Kreutzwald abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888), kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred – Adelheid Anette Blumberg (1834–1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836–1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845–1910). Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, sel 1867. aastal sündinud tütrel nimega Alice aga enam lapsi ei sündinudki ning Friedrich Reinhold Kreutzwald järglaste liin katkes.

Friedrich Reinhold Kreutzwald oli baltisaksa üliõpilaskorporatsiooni Estonia liige.

Teosed

• "Vina-katk" ("Viinakatk") (1840)
• "Sippelgas" ("Sipelgas") I-II (1843–1861)
• "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühikene õpetus loodud asjust" (1847)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848)
• "Reinuvader Rebane" II osa (1848)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) (1849)
• "Risti-sõitjad" (1851)
• "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851)
• "Kalevipoeg" (1857–1861)
• "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
• "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864
• "Angervaksad" (1861)
• "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946)
• "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866)
• "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) (terviktekst)

• "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875
• "Lembitu" (1885)
• "Kodutohter" (1879)
• "Teosed" (1953)

Käsiraamatud

• "Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest" (1854)
• "Kodutohter" (1879)

Toimetajana

• "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat" (toimetamine) (1844)

Tunnustus

Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument.

Võrus teguteb Kreutzwaldi majamuuseum, samuti asub seal Võru Kreutzwaldi Gümnaasium.

Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand".

Välislingid

• Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg:Eesti Kirjandusmuuseum
• Eesti värss: Friedrich Reinhold Kreutzwald elulugu ja luuletuste terviktekstid
• Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti Posti postmargil
• Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ühiskonnasuhe., Eesti Kirjandus nr. 10,11/1932
• LAULUISA SÜNNIPAIGA LUGU
• Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

• Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA