Ilmjärv (Nava)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
| Ilmjärv (Nava) | |
|---|---|
| Valgla maad | Eesti |
| Väljavool | Konnaoja[1] ehk Visusti oja |
| Pindala | 2,4 ha[1] |
| Pikkus | 339 m[1] |
| Laius | 110 m[1] |
| Keskmine sügavus | 4,2 m[1] |
| Suurim sügavus | 6,2 m[1] |
| Koordinaadid | |
  | |
Ilmjärv on väike järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kaareperest 6 km kagu pool. See asub Vooremaal kahe mäe, Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel. Ilmjärv on ainus Vooremaal asuvatest järvedest, mis paikneb edela-kirde suunas, kõik teised järved selles piirkonnas paiknevad loode-kagu suunas. Selle põhjuseks on järve paiknemine vanas mattunud edela-kirdesuunalises orundis.
Looduslik kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Järve suurim sügavus on 6,2 m ja keskmine sügavus 4,2 m. Kõige sügavam koht asub järve kirdeotsas.
Järve pindala on 2,5 ha. Ilmjärv on sügav, mudase põhjaga järv. Kaldad on madalad ja õõtsikulised ning on kaetud soostunud heinamaa ja põõsatikuga. Edelakaldale ulatub voore ots ning seal asuvad Ilmjärve allikad. Järve põhja katab üsna paks mudakiht.
Nähtavasti toitub järv ainult allikate ja sademete veest, väljavool Visusti oja kaudu Laeva jõkke. Vesi on kollakasroheline, selle läbipaistvus on keskmine – 2,7 m.
Ilmjärves elavad ahven, särg, roosärg, haug, linask ja jõevähk.
Folkloor[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti folklooris on Ilmjärv üks sagedamini käsitletavaid järvi. On levinud ütlus "põhjatu nagu Ilmjärv". Vanapagan olevat tahtnud järvest silda üle ehitada.
Muistendi järgi olevat Ilmjärv ulatunud Kalevipojale üle pea ja vägilane pole järvest läbi pääsenud.
Ilmjärve on mainitud rahvuseepose kolmeteistkümnendas loos (Rännak laudadega. Teekond allmaailma. Põrgupiigad.). Kalevipoeg jõuab Ilmjärve äärde ja otsustab mudalombist läbi sammuda.
- Astus sammu, astus kaksi,
- Hakkas kolmat astumaie,
- Sealap kippus sügav vesi
- Kaenlaid mehel kastemaie,
- Kippus nina niisutama.
Kalevipoeg imestas väga ning keeras tuldud teed pidi tagasi.
Ilmjärve on mainitud ka eepose kuueteistkümnendas loos ("Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak, lapu tark.) Kalevipoeg otsustas sõita suure ilma otsa, kuid mööda teid, mida varem pole käidud. Tark lind kaaren soovitas leida selleks salavärav põrutades jalga õiges kohas vastu kallast. Kalevipoeg teatas seepeale oma kogemustest:
- Peipsi järv mul puusast saadik,
- Võrtsjärv mulle vöödest saadik,
- Musta järv mul maost saadik,
- Kaiu järv mul kaelast saadik,
- Lääne lõualuudest saadik,
- Suur meri suudest saadik.
- Ilmjärv jäi mul ainuüksi
- Keskipaigast katsumata,
- Hauakohtelt arvamata,