Endla järv
| Endla järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Mustjõgi |
| Väljavool | kanal Põltsamaa jõkke |
| Pindala | 2,844 km² |
| Pikkus | 2,3 km |
| Laius | 2 km |
| Kaldajoone pikkus | 28,064 km |
| Kõrgus merepinnast | 75 m |
| Koordinaadid | 58° 51′ 38″ N, 26° 11′ 55″ E |
  | |
Endla järv on järv Jõgevamaal Jõgeva vallas Kärde külas.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Endla järv on 284,4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud.
Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast. Seal asub järve ulatuv poolsaar koos Juta kiviga.
Endla järv on üks Eesti saarterohkemaid – seal on 34 saart [viide?].
Läbivool[muuda | muuda lähteteksti]
Läbivoolujärv, kuhu suubub Mustjõgi ja mitmeid teisi kraave, samuti esineb allikaid. Väljavool toimub Räägu kanali kaudu Põltsamaa jõkke. Põltsamaa jõega ühendab järve ka Nava jõgi, mis võib sõltuvalt veetasemest voolata mõlemas suunas.[1]
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Kaladest esineb järves särge, ahvenat, haugi ja linaskit, vähem säinast, kokre, kiiska, lutsu ja viidikat.
Üks Eesti linnustikurikkamaid järvi.
Ajulugu[muuda | muuda lähteteksti]
_RMK_Endla_metsamaja.jpg)
19. sajandi teisel poolel kaevati järve veetaseme alandamiseks ja ümbruskonna heinamaade kuivendamiseks Räägu kanal (ehk Uusjõgi) Endla järvest Sinijärve kaudu Põltsamaa jõkke ning rajati Nava jõele tamm, kuid loodimisvigade tõttu alanes veetase vaid 30 cm. 1950. aastatel läbi viidud kanali süvendamise tagajärjel langes veetase sedavõrd, et enamik Endlast kadus. Nava jõgi, mis varem võis sõltuvalt veetasemete erinevusest voolata mõlemas suunas, voolas nüüd vaid Endla poole. 1968. aastal rajati Sinijärvele algeline pais, mis Endla järve suures osas taastas.[2][3][1] 1997. aastal ehitati sinna kindlam pais. Pärast seda voolab põhiosa Põltsamaa jõe veest järve mitteläbiva haru kaudu ja Nava jõgi võib jälle mõlemas suunas voolata.[1]
Muistendid[muuda | muuda lähteteksti]
Muistendi järgi on Endla tekkepõhjuseks uppunud Endlit leinava Juta pisarad.
Endla järve ja Vanemuise kasutütart Jutat mainitakse eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" sissejuhatuses:
- Tule sa, laulik-targa tütar!
- Jõua Endla järve`esta!
- Pikalt ju hõbedases peeglis
- Siidihiukseid silitasid. [4]
Samuti on Endla järvest juttu eepose kolmeteistkümnendas loos (Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad), kus Kalevipoeg:
- Käänas teelta kura käele
- Otse Endla järve äärde,
- Sammus siis silmasihilla
- Piki sooda edaspidi.
Järve lähedal künka juures oli koobas, millest sai alguse tee allmaailma.[5]
Muud[muuda | muuda lähteteksti]
Endla järve, täpsemalt järves asuvat Ahervaresaart, kasutati Nõukogude ajal lendurite poolt sõjalise sihtmärgina ja järve heideti lennukipomme. 2017. aasta juulis leidsid keskkonnakaitseinspektorid Endla järvest Ahervaresaare juurest vene päritolu lennuki süütepommi ZAB-50 FP.
Endla järvest on luuletuse kirjutanud Manivald Kesamaa pealkirjaga "Järv I".
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Räägu kanal Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Helmut Joonuks (1981). Põltsamaa jõgi. Tallinn. Lk 36–39
- ↑ Katrin Möllits (1997). Endla ja ta sõsarjärved. Eesti Loodus, 10/1997
- ↑ Kalevipoeg, Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1975, lk 7
- ↑ Kalevipoeg, Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1975, lk 163