Iru ämm
Iru ämm oli Iru mäel Pirita jõe lähedal seisnud piklik kivi, mida muiste austati.[1] Õige Iru ämm hävis 19. sajandi keskel hoolimatult jaanitule tegemisega. Tükke kasutati Iru silla ehitamisel aastail 1865–1867. Praegu võib Iru mäel näha ämma asemikuna Juhan Raudsepa loodud raidkuju, mis püstitati sinna 1970. aastal, Iru koduloolaste pandud mälestuskivi asemele.
Iru ämma tekkimisest on juttu eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" kolmandas loos (Kalevipoegade jahilkäik, Linda röövimine, Kalevipoegade kojutulek). Tuuslar röövis Kalevipoegade jahikäigu ajal nende ema Linda ja üritas ta viia oma paati. Linda hüüdis hädas appi Ukut ja teisi jumalaid. Kui Tuuslar oli jõudnud oma saagiga Iru mäele, tuli appi Pikker, kes välgulöögiga tabas nii Tuuslarit kui ka Lindat. Tuuslar langes surnu kombel maha, kuid Linda muutus kivisambaks. Tuuslari ärgates ei leidnud ta leske enam kusagilt. Rahvas hakkas kaljut Iru ämmaks kutsuma. Kaljul olevat sees olnud ka salavägi – kui teda õhtul mäest alla veeretati, oli ta hommikul vana koha peal tagasi.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Kalevipoeg : Eesti rahva eepos / kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald ; [järelsõna: E. Nirk ; logo kujundas Anu Purre ; sarja kujundas Anne Linnamägi], Ilmunud Tallinn : AVITA, 1997 (Vilnius : Vilspa) lk 341, ISBN 998520008X
- ↑ Kalevipoeg. Kolmas lugu
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Iru Ämm ja Linda kivi – Eesti Loodus, nr 2005/6