Amandus Adamson

Amandus Heinrich Adamson (12. november 1855 Pakri, Uuga-Rätsepa – 26. juuni 1929 Paldiski) oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.

Sisukord

Maja Paldiskis, kus elas ja töötas Amandus Adamson.

Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas. Üldhariduse omandas ta 1862–1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis.

Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea vaestekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870–1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Šutovi töökojas ning 1876–1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias (Alexander Friedrich von Bocki ateljees).

Seejärel oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik (ajuti viibis ka Eestis) ning 1886–1887 Kunstide Edendamise kooli ja 1901–1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi.

Adamson elas 1887–1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama Paldiskisse.

Ta suri 26. juunil 1929 Paldiskis ning maeti Pärnusse.

Amandus Adamsoni loodud Romanovite dünastia 300-aastapäeva monumendi kava Kostromas, mis teostus osaliselt.

Amandus Adamsoni skulptuur „Kalewipoeg ja Sarwik” 1914 aastal saadetud fotopostkaardil

"Niobe pea" (arvatavasti 1875)
"Külataat Keilast" (1893)
"Koit ja Hämarik" (1895), pirnipuu, Eesti Kunstimuuseum
"Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), vaha, Eesti Kunstimuuseum
"Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), pronks, Eesti Kunstimuuseum
"Laeva viimne ohe" (1899)
"Äreval ootel" 1926, pronks, Eesti Kunstimuuseum
"Russalka" (1902) on pühendatud samanimelisele Vene rannakaitse soomuslaevale, mis uppus 1893 Soome lahes. Kadriorus kõrgel graniitalusel seisva metallfiguuri modell oli kunstniku 17-aastane koduabiline Juuli Roots.
"Champion" (1904) sai Saint Louisi olümpiamängude kunstiolümpialt kuldmedali. Sellel oli kujutanud Georg Lurichit. See on esimene eestlase võidetud kunstiolümpiamedal.
Uppunud laevade monument Sevastopolis (1904)
"Krimmi motiiv" (1906) müüdi 26. oktoobril 1998 Haus Galerii oksjonil Burmani Villas 79 500 krooni eest.
Johann Köleri büst (1911), kips, Eesti Kunstimuuseum
"Via Appia" (1914) õli, lõuend. 63,2 x102,3 cm, müüdi 26. oktoobril 2000 Haus Galerii oksjonil Vanalinna Muusikamaja saalis 94 500 krooni eest.
"Noorus kaob" (1919), pirnipuu, Eesti Kunstimuuseum
"Nälg" (1920), pirnpuu, Tallinna Linnamuuseum
"Kalevipoeg Põrgu väravas" (1922), kips, Eesti Kunstimuuseum
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926)
Etüüd Johan Laidoneri ratsamonumendile (1924)
Ausammas Eesti vabadussõjas langenud saarlastele Kuressaares (1928, hävinud 1945, taastatud Matti Variku poolt esialgsele lähedasel kujul 1989)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Amandus Adamson