Per Brahe

Allikas: Vikipeedia
Per Brahe. David Becki maal 1648. aastast.

Krahv Per Brahe noorem [br'aae] (18. veebruar 1602 Rydboholmsi loss12. september 1680 Bogesundi lossis) oli Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane, kes oli 16371640 ja 16481654 Soome kindralkuberner.

Per Brahe osales Rootsi-Poola sõjas (16261629), teenides lõpuks välja oobersti auastme, oli 1629 ja 1630 maamarssal ja samast aastast riiginõunik, ning Vestmanlandi, Bergslageni ja Dalarna laaman.

Pärast oma hea sõbra kuningas Gustav II Adolfi surma 1632. aastal asus ta tegelema poliitikaga.

Ta soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut. Asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 16461680) ning 1649 Raahe (rootsi keeles Brahestad) linna. Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool.

Kuninganna Kristiina nooruse ajal ja ka pärast kuningas Karl X Gustavi surma oli Per Brahe riigikantslerina üks regentidest.

Tegeles pisut ka keelepoliitikaga. Rõhutas, et Soomes töötavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanemateks olid riiginõunik Abraham Pedersson Brahe (1569–1630) ja vabapreili Elsa Gyllenstierna af Lundholm (1577–1650).[1] Tema õde, õuemeistrinna Margaretha Brahe (1603–1669), oli abielus Ingeri- ja Liivimaa kindralkuberner Bengt Bengtsson Oxenstiernaga.

Per Brahe abiellus 1628 Kristina Katarina Stenbockiga (1609–1650), kes oli Gustav Eriksson Stenbocki (1575–1629) ja krahvinna Beata Margareta Brahe (1583–1645) tütar, Gustaf Otto Stenbocki õde. Abielust sündis:

  • Elsa Beata Persdotter Brahe (1629–1653)

Teistkordselt abiellus 1653 Lennart Torstensoni lese Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie ja Steninge vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar, Narva linnuse ja lääni asehaldur (1584) Krister Gabrielsson Oxenstierna (1545–1592) tütretütar.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Petrus Nordmann: Per Brahe, grefve till Visingsborg, friherre till Kajana, herre till Rydboholm, Lindholmen, Brahelinna och Bogesund, Sveriges rikes råd och drots samt lagman öfver Västmanland, Bergslagen och Dalarna., Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland 1904

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Vilhelm Fredrik Palmblad: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män, 1837, lk.14–32