Pihuarvuti

Allikas: Vikipeedia
PalmOne Zire 72s
Apple Newton

Pihuarvuti (ingl k. personal digital assistant (PDA), on väike mobiilne arvuti, mis on peamiselt mõeldud personaalse informatsiooni haldamiseks, aja planeerimiseks ja erinevate tegevuste korraldamiseks. See kasutab enamasti sarnaseid rakendusi, mida tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest on võimalik internetti ühendada ja seega saab neid kasutada ka veebilehitsejatena. Uuematel mudelitel on olemas ka heli, võimaldades neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava meediamängijana. Paljusid pihuarvuteid on võimalik internetti, intranetti või ekstranetti ühendada läbi WiFi või traadita laivõrgu. Suur osa neist omavad puutetundlikku ekraani.[1][2]

Esimese pihuarvuti töötas 1984. aastal välja Psion. Mudeli nimeks oli Organiser I. Kaks aastat hiljem, 1986, avaldati sellest parandatud versioon, Organiser II ning sellele järgnes 1991 aastal Psioni 3. seeria, millel oli olemas täisklaviatuur.[3][4]

Mõistet pihuarvuti kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992. aastal Apple tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996. Aastal esitles Nokia esimest mobiiltelefoni, 9000 Communicator , mis omas täielikku pihuarvuti funktsionaalsust. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli Palm, kes alustas 1996. Aastal mudeliga Pilot 1000.

Tänaseks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, samas kui tavalisi pihuarvuteid ilma telefoni funktsioonita müüakse umbes 3 miljonit.[5]


Sisukord

[redigeeri] Omadused

Tüüpilisel pihuarvutil on olemas puutetundlik ekraan andmete sisestamiseks, mälukaardi pesa andmete säilitamiseks ja IrDA, Bluetooth ning WiFi. Kuid mõned neist ei pruugi olla puutetundliku ekraaniga vaid omavad andmete sisestamiseks tavalist või peidetud klaviatuuri.

Selleks, et saaks kasutada pihuarvutile iseloomulikke funktsioone, sisaldab selle tarkvara tavaliselt kalendrit, to-do listi, aadressiraamatut kontaktide jaoks, kalkulaatorit ja mingit programmi märkmete tegemiseks. Pihuarvuti, millega on võimalik internetti ühendada, omab tavaliselt ka e-posti ja veebibrauserit.

[redigeeri] Puutetundlik ekraan

Paljudel pihuarvutitel, nagu Apple Newton ja Palm Pilot, on puutetundlik ekraan ja ka mõned nupud, mis on tavaliselt mõeldud sageli kasutatavate programmide avamiseks. Puutetundlike ekraanidega mudelitel võib kaasas olla ka vastav eemaldatav pliiats selleks, et oleks lihtsam vajalikke toimetusi teha. Kasutaja suhtleb seadmega puudutades ekraani nuppude valimiseks ja käskude andmiseks või libistades näppu või pliiatsit ekraanil kerimiseks.

Tüüpilised meetodid teksti sisestamiseks puutetundlikul ekraanil:

  • Virtuaalne klaviatuur, mis on nähtav ekraani peal. Teksti sisestatakse sõrme või pliiatsiga ekraanile vajutades.
  • Väline klaviatuur, mis on ühendatud USB, Infrapuna või Bluetooth kaudu.
  • Käsitsikirja tuvastus. Tähed või sõnad kirjutatakse käsitsi ekraanile ja programm muudab sisestatu tekstiks
  • Kujundituvastus. Kasutaja sisestab vastavasse kohta ekraanil kujundi, mis on eelnevalt paika pandud ja arvuti muudav selle vastavaks märgiks. Üks tuntud kujundituvastus süsteem on Palm Graffiti.

Vaatamata paljudele teadusprojektidele, on kasutajate kogemused käsitsikirja tuvastamisel erinevad. Osad leiavad, et see on kasutu ja ebatäpne samas, kui teised on tuvastamise kvaliteediga rahul.[6]

Äriklassi puutetundlikud pihuarvutid, nagu BlackBerry ja Palm Treo, omavad tavaliselt täielikku klaviatuuri ja kerimisnuppu selleks, et lihtsustada andmete sisestamist.

Paljud pihuarvutid toetavad mõnda välist klaviatuuri. Spetsiaalsed klaviatuurid on kokkupandavad, et neid oleks lihtsam kaasas kanda.

Uuemad pihuarvutid nagu HTC HD2 , Apple iPhone ja Palm Pre omavad uuemaid ja arenenumaid puutetundlikke ekraane, mis suudavad aru saada mitmest puudutusest korraga ning seega lubavad sisestada ka raskemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist.

[redigeeri] Mälukaardid

Kuigi paljudel varajastel pihuarvutitel ei olnud mälukaardi pesa, siis nüüd on enamikul neist Secure Digital (SD) või CompactFlash pesa. Mõnedel pihuarvutitel on USB pesa, peamiselt selleks, et kasutada USB mälupulki. Mõned pihuarvutid kasutavad microSD mälukaarte, mis on ühilduvad SD kaartidega kuid on füüsiliselt palju väiksemad.

[redigeeri] Juhtmega ühendus

Kui esimesi pihuarvuteid sai tavaarvuti külge ühendada läbi jadavärati, siis tänapäeval saab selleks kasutada USB kaablit. Pihuarvuteid ei saa tavaliselt USB kaabli abil omavahel ühendada, sest USB nõuab, et üks masin peab olema „peremees“, mis aga ei ole tüüpilise pihuarvuti funktsioon.

Mõned varasemad pihuarvutid sai internetti ühendada kaudselt jadavärati kaudu ühendatud välise modemi abil või otseselt kasutades laienduskaarti, millel on Ethernet port.[7]

[redigeeri] Traadita ühendus

Uuematel pihuarvutitel on olemas Bluetooth, mis on mobiilsete seadmete puhul väga populaarne. Bluetoothi saab kasutada klaviatuuri, kõrvaklappide, GPS vastuvõtjate ja teiste lähedalasuvate Bluetooth seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise.

Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi.

Kõik nutitelefonid ja mõned pihuarvutid on võimalik ühendada traadita laivõrgu kaudu.

Vanemad pihuarvutid aastast 1990–2006 omasid tavaliselt IrDA (Infrapuna) porti lubades väikese vahemaaga traadita suhtlemist. Vähesed praegused mudelid kasutavad seda tehnoloogiat, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA lubab ühendust kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks omavad IrDA vastuvõtjat mõned printerid[8] ja seega on võimalik printimiseks pihuarvuti ühendada printeriga. Enamus universaalsetest pihuarvuti klaviatuuridest kasutavad infrapuna tehnoloogiat, sest paljudel vanematel pihuarvutitel on see olemas.

[redigeeri] Sünkroniseerimine

Suur osa pihuarvutitest on võimelised sünkroniseerima oma andmeid rakendustega kasutaja personaalarvutis. See võimaldab kasutajal läbi vastava tarkvara uuendada kontakte, ajakava või muud informatsiooni tema arvutis ja saata see pihuarvutisse. Samuti on võimalik saata pihuarvutis uuendatud informatsioon personaalarvutisse. Tänu sellele ei pea kasutaja uuendama andmeid mõlemas seadmes. Sünkroniseerimistarkvaradeks on näiteks Microsoft Outlook ja ACT!.

Sünkroniseerimine takistab salvestatud info kadumise, kui pihuarvuti kaotatakse, varastatakse või kui see katki läheb. Kui pihuarvuti asendatakse või parandatakse, siis on võimalik arvutist andmed uuesti kätte saada.

Enamikul pihuarvutitel on olemas võime arvutiga sünkroniseerida. Seda on võimalik teha läbi vastava sünkroniseerimistarkvara või arvuti operatsioonisüsteemi. Sünkroniseerimistarkvara hulka kuuluvad:

[redigeeri] Traadita sünkroniseerimine

Mõned pihuarvutid võivad sünkroniseerida osa või kõik oma andmed kasutades traadita võrguühenduse võimalust kaabliga ühendamise asemel.

Apple iOS seadmed nagu iPhone, iPod Touch ja iPad saavad kasutada Apple MobileMe teenust, et sünkroniseerida kalendrit, aadressiraamatut, e-posti kasutajat, interneti järjehoidjaid ja teisi andmeid ühe või mitme Mac OS X’i või Windows’i arvutitega kasutades WiFi’t või mobiilset andmesideühendust.

Palm’i webOS nutitelefonid on sünkroonis pilvega. Näiteks, kui kasutada Gmaili, siis kontaktid, e-post ja kalender võivad olla sünkroonitud telefoni ja Google serverite vahel.

RIM müüb BlackBerry Enterprise servereid firmadele ja seega saavad BlackBerry kasutajad traadita ühendusega sünkroniseerida oma pihuarvuti firma Microsoft Exchange serveriga, IBM Lotus Domino või Novell GroupWise serveriga.[9] E-postid, kalendri sissekanded, tööülesanded ja memod, mida hoitakse firma serveris sünkroniseeritakse automaatselt BlackBerry’ga.[10]

[redigeeri] GPS

Mõned pihuarvutid sisaldavad GPS vastuvõtjaid, kuid see kehtib enamasti nutitelefonide puhul. Teised pihuarvutid võimaldavad ühendada välise GPS vastuvõtja, mis kasutab pihuarvuti protsessorit ja ekraani, et kuvada asukoha informatsioon.[11]

GPS’iga pihuarvuteid saab kasutada auto navigatsiooniseadmena. See kuvab liiklusolusid, otsib sobiva marsruudi ja sellele jäävaid tundud kohti. GPS navigatsioonitarkvara pihuarvutile pakuvad TomTom, Garmin ja iGO.

[redigeeri] Pihuarvutid ettevõtetele ja valitsusele

Mõned ärid ja valitsusorganisatsioonid kasutavad mobiilsete andmete töötlemiseks võimsamaid pihuarvuteid. Sellistel pihuarvutitel on tavaliselt andmete kogumiseks palju lisafunktsioone nagu näiteks vöötkoodi lugeja, raadiosageduste lugeja, magnetkaardi lugeja või kiipkaardi lugeja.

Selliseid pihuarvuteid kasutatakse:

  • sõjaväes;
  • tarnimise juhtimisel ladudes;
  • posti- ja pakivedamisel;
  • raamatupidamises;
  • haiglate meditsiiniabis ja dokumendihalduses;
  • parkimiskorralduses;
  • juurdepääsu kontrollimisel ja turvalisuse tagamisel;
  • vara hooldamisel;
  • elektrivõrkude näidikute lugemisel;
  • tellimuste tegemiseks restoranides ja hotellides.

[redigeeri] Meditsiiniline ja teaduslik kasutamine

Paljud ettevõtted on välja töötanud meditsiinitöötajatele mõeldud pihuarvuti rakendusi nagu uimastite andmebaasid, raviga seotud infokogud ja meditsiiniuudsed. Teenus AvantGo tõlgib meditsiinilised artiklid nutitelefonis loetavasse formaati. Pendragon ja Syware on rakendused uurimistööde juhtimiseks lubades kasutajal pihuarvutis sisestada andmeid keskandmebaasi.

[redigeeri] Pihuarvutid koolis

Kuna mobiilne tehnoloogia on muutunud kiiresti populaarseks, siis on hakatud pihuarvuteid üha enam kasutama kui õppevahendeid. Seda kasutatakse enamasti digitaalsete märkmete tegemiseks. Õpilased saavad kontrollida õigekirja, muuta ning parandada sisestatud märkmeid. Lisaks on pihuarvutiga võimalik kasutada internetti üles laetud õppematerjali ja lugeda e-raamatuid ja õpikuid.[12]

Tarkvara tootjad on hariduse jaoks välja töötanud rakendusi nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad ja tekstitöötlusprogrammid.

[redigeeri] Mida veel pihuarvutitega teha saab?

Pihuarvutit saab kasutada erinevate muusikaformaatide mängimiseks. Paljudel pihuarvutitel on olemas sisseehitatud MP3-mängja.

Autoralli huvilised saavad pihuarvutit kasutada vahemaa, kiiruse ja aja kalkuleerimiseks. Seda teavet saab kasutada navigeerimiseks.

Sukeldujad saavad kasutada pihuarvutit hingamiseks vajaliku gaasisegu valmistamiseks ja rõhu muutumise planeerimiseks.

[redigeeri] Pihuarvutid

[redigeeri] Populaarsed pihuarvutid tavakasutajale


[redigeeri] Tootmisest mahavõetud pihuarvutid


[redigeeri] Eriotstarbelised pihuarvutid


[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Viken, Alexander (April 10,2009). "The History of Personal Digital Assistants 1980 – 2000". Agile Mobility. Välja otsitud February 18, 2011.
  2. ↑ "History of the HP 95LX computer". HP Virtual Museum. Hewlett-Packard. Välja otsitud February 18, 2011.
  3. ↑ [1]
  4. ↑ [2]
  5. ↑ Digital Lifestyles
  6. ↑ Käsikirja tuvastuse täpsus:
  7. ↑ Patrick (December 14, 2006). "Palm PDA Cables". DeepWave. Välja otsitud August 21, 2010.
  8. ↑ Näide: "HP LaserJet 5P and 5MP Printers – Product Specifications". HP Business Support Center. Hewlett-Packard. Välja otsitud August 21, 2010.
  9. ↑ "BlackBerry – Enterprise Server – BlackBerry BES Server". Research In Motion. Välja otsitud August 21, 2010.
  10. ↑ "BlackBerry – Business Software Features". Research In Motion. Välja otsitud August 21, 2010.
  11. ↑ "Palm Support: Palm GPS Navigator 3207NA". Välja otsitud August 21, 2010.
  12. ↑ "10 tips to save on college textbooks". centredaily.com. Centre Daily Times (August 20, 2010). Välja otsitud August 21, 2010.
  13. ↑ Roland PMA-5
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pihuarvuti&oldid=2944383"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes