Pihuarvuti
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| See artikkel vajab ajakohastamist. Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus. |
Pihuarvuti (inglise keeles personal digital assistant ehk PDA) on väike kantav arvuti, mis on peamiselt mõeldud isikliku teabe haldamiseks, aja plaanimiseks ja tegevuste korraldamiseks.
Pihuarvuti kasutab enamasti samasuguseid rakendusi kui tavaline arvuti. Suurt osa tänapäevastest pihuarvutitest saab internetti ühendada ja seega kasutada veebilehitsejana. Uutel mudelitel on olemas heli, mis võimaldab neid kasutada ka mobiiltelefoni või kaasaskantava pleierana. Paljusid pihuarvuteid saab WiFi või traadita laivõrgu kaudu internetti, intraneti või ekstranetti ühendada. Suurel osal neist on puutetundlik ekraan.[1][2]
Esimese pihuarvuti "Organiser I" töötas 1984 välja Psion. 1986 avaldati sellest parandatud versioon "Organiser II" ja sellele järgnes 1991 Psioni 3. seeria, millel oli olemas täielik sõrmistik.[3][4]
Mõistet "pihuarvuti" kasutas esimest korda 7. jaanuaril 1992 Apple'i tegevdirektor John Sculley, viidates Apple Newtonile. 1996 esitles Nokia esimest mobiiltelefoni "9000 Communicator", mis toimis ühtlasi pihuarvutina. Teine varajane uustulnuk sellel turul oli "Palm", kes alustas 1996 mudeliga "Pilot 1000".
Tänapäevaks on peaaegu kõik pihuarvutid muutunud nutitelefonideks. Igal aastal müüakse üle 150 miljoni nutitelefoni, aga ilma telefoni funktsioonita pihuarvuteid müüakse umbes 3 miljonit.[5]
Sisukord |
Omadused[muuda]
Tüüpilisel pihuarvutil on puutetundlik ekraan andmete sisestamiseks, mälukaardi pesa andmete säilitamiseks, IrDA, Bluetooth ja WiFi. Kuid mõned neist ei pruugi olla puuteekraaniga. Neisse sisestatakse andmeid tavalise või peidetud sõrmistiku abil.
Tavaliselt kuuluvad pihuarvuti tarkvara hulka kalender, tegevuste loend, aadressiraamat, kalkulaator ja mingi lihtne tekstitöötlusprogramm. Kui pihuarvutiga saab internetti ühenduda, on sellel tavaliselt veel e-post ja veebilehitseja.
Puutetundlik ekraan[muuda]
Pikemalt artiklis Puutetundlik ekraan
Paljudel pihuarvutitel, näiteks Apple Newton ja Palm Pilot, on puuteekraan ja tavaliselt mõned sageli kasutatavate programmide avamiseks mõeldud nupud. Puuteekraaniga mudelil võib kaasas olla ka eemaldatav krihvel. Ekraani nuppude valimiseks ja käskude andmiseks peab kasutaja ekraani puudutama, aga kerimiseks sõrme või krihvlit mööda ekraani libistama.
Tüüpilised meetodid teksti sisestamiseks puutetundlikul ekraanil on
- virtuaalne sõrmistik, mis on ekraanil nähtav. Teksti sisestatakse sõrme või krihvliga ekraanile vajutades.
- välissõrmistik, mis on ühendatud USB, infrapunaliidese või Bluetoothi kaudu
- käekirjatuvastus. Tähed või sõnad kirjutatakse käsitsi ekraanile ja programm muudab sisestatu tekstiks.
- kujundituvastus. Kasutaja sisestab vastavasse kohta ekraanil eelnevalt paika pandud kujundi ja arvuti muudab selle märgiks. Üks tuntud kujundituvastussüsteem on "Palm Graffiti".
Kasutajate kogemused käekirja tuvastamisel on erinevad. Mõned leiavad, et see on kasutu ja ebatäpne, teised on tuvastamise kvaliteediga rahul.[6]
Äriklassi puutetundlikud pihuarvutid, näiteks BlackBerry ja Palm Treo, on tavaliselt täieliku sõrmistiku ja kerimisnupuga, et lihtsustada andmete sisestamist.
Paljud pihuarvutid toetavad mõnda välissõrmistikku. Erisõrmistikud on kokkupandavad, et neid oleks lihtsam kaasas kanda.
Uuemad pihuarvutid, näiteks HTC HD2, Apple iPhone ja Palm Pre on arenenuma puuteekraaniga, mis suudavad aru saada mitmest puudutusest korraga ja seega sisestada keerulisemaid käske, mis vajavad rohkem kui ühe sõrme kasutamist.
Mälukaardid[muuda]
Kuigi paljudel varajastel pihuarvutitel ei olnud mälukaardi pesa, siis nüüd on enamikul neist Secure Digital (SD) või CompactFlash pesa. Mõnel pihuarvutil on USB pesa, peamiselt selleks, et kasutada USB mälupulki. Mõni pihuarvuti kasutab microSD mälukaarte, mis ühilduvad SD-kaartidega, kuid on mõõtmetelt palju väiksemad.
Juhtmega ühendus[muuda]
Kui esimesi pihuarvuteid sai tavaarvuti külge ühendada jadavärati kaudu, siis tänapäeval saab selleks kasutada USB-kaablit. Pihuarvuteid ei saa tavaliselt USB-kaabli abil omavahel ühendada, sest USB nõuab, et üks seade peab olema server, mis aga ei ole tüüpilise pihuarvuti funktsioon.
Mõnd varasemat pihuarvutit sai internetti ühendada kaudselt, jadavärati kaudu ühendatud välise modemi abil, või otseselt, kasutades laiendplaati, millel on Etherneti port.[7]
Traadita ühendus[muuda]
Uutel pihuarvutitel on Bluetooth, mis on kantavates seadmetes tänapäeval väga levinud. Bluetoothi saab kasutada sõrmistiku, kõrvaklappide, GPS-vastuvõtjate ja teiste lähedalasuvate Bluetooth-seadmete ühendamiseks. Veel saab Bluetoothi kasutada andmete saatmiseks ühest pihuarvutist teise.
Paljudel uutel pihuarvutitel on interneti ühendamiseks olemas WiFi toetus.
Kõiki nutitelefone ja mõnd pihuarvutit saab ühendada internetti traadita laivõrgu kaudu.
Vanadel pihuarvutitel aastast 1990–2006 oli tavaliselt IrDA (infrapunaliidese) port, mis võimaldab traadita suhtlemist väikese vahemaa tagant. Tänapäeval kasutavad seda tehnoloogiat üksnes vähesed mudelid, sest see on asendunud Bluetoothi ja WiFi-ga. IrDA võimaldab tekitada ühenduse kahe pihuarvuti või pihuarvuti ja mingi muu IrDA porti omava seadme vahel. Näiteks on IrDA vastuvõtja mõnel printeril[8]. Enamik universaalsetest pihuarvuti sõrmistikest kasutab infrapunaliidest, sest paljudel vanadel pihuarvutitel on see olemas.
Sünkroonimine[muuda]
Suur osa pihuarvutitest suudab oma andmeid sünkroonida rakendustega kasutaja personaalarvutis. See võimaldab kasutajal vastava tarkvara abil aadressiraamatut, kalendrit ja muud teavet nii pihu- kui personaalarvutis nii värskendada kui ka ühest teise saata. Tänu sellele ei pea kasutaja mõlemas seadmes andmeid eraldi muutma. Sünkroonimistarkvarad on näiteks Microsoft Outlook ja ACT!.
Sünkroonimine takistab salvestatud teabe kadumist, kui pihuarvuti kaotatakse, varastatakse või kui see katki läheb. Kui pihuarvuti vahetatakse või parandatakse, siis saab arvutist andmed uuesti kätte.
Enamik pihuarvuteid suudab andmeid arvutiga sünkroonida. Seda saab teha vastava tarkvara või arvuti operatsioonisüsteemi abil. Sünkroonimistarkvarad on näiteks
- HotSync Manager operatsioonisüsteemi Palm jaoks
- Microsoft ActiveSync, mida kasutavad Windows XP ja vanemad Windowsi operatsioonisüsteemid sünkroonimiseks Windows Mobile'i, Pocket PC ja Windows CE pihuarvutitega ning operatsioonisüsteemidel iOS, Palm OS ja Symbian jooksvate pihuarvutitega
- Microsoft Windows Mobile Device Center Windows Vista jaoks toetab Windows Mobile'i ja Pocket PC-d.
- Apple iTunes, mida kasutatakse Mac OS Xi ja Microsoft Windowsi sünkroonimiseks iOS seadmetega
- iSync, mis on kaasas Mac OS X-ga ja võimaldab sünkroonida paljusid SyncML toega pihuarvuteid
- BlackBerry Desktop Software BlackBerry seadmete sünkroonimiseks.
Traadita sünkroniseerimine[muuda]
Mõni pihuarvuti võib osa või kõiki oma andmeid sünkroonida, kasutades juhtmega ühenduse asemel traadita võrguühendust.
Apple'i iOS seadmed, näiteks iPhone, iPod Touch ja iPad, saavad kasutada Apple MobileMe teenust, et sünkroonrida kalendrit, aadressiraamatut, e-posti, interneti järjehoidjaid ja muid andmeid ühe või mitme Mac OS X-i või Windowsi arvutiga, kasutades WiFi-t või mobiilset andmesideühendust.
Palmi webOS nutitelefonid on sünkroonis pilvega. Näiteks Gmaili kasutades võivad kontaktid, e-post ja kalender olla sünkroonitud telefoni ja Google serverite vahel.
RIM müüb BlackBerry Enterprise servereid ettevõtetele ja seega saavad BlackBerry kasutajad traadita ühendusega sünkroonida oma pihuarvutis olevaid andmeid oma ettevõtte Microsoft Exchange, IBM Lotus Domino või Novell GroupWise serveriga[9]. E-post, kalendri sissekanded, tööülesanded ja memod, mida hoitakse ettevõtte serveris, sünkroonitakse automaatselt BlackBerryga[10].
GPS[muuda]
Mõnes pihuarvutis on GPS-i vastuvõtja. See kehtib enamasti nutitelefonide kohta. Teised pihuarvutid võimaldavad ühendada välise GPS-vastuvõtja, mis kasutab pihuarvuti protsessorit ja ekraani, et kuvada asukoha teave.[11]
GPS-iga pihuarvuteid saab kasutada auto navigatsiooniseadmena. See kuvab liiklusolusid, otsib sobiva marsruudi ja sellele jäävaid tuntud kohti. GPS-navigatsioonitarkvara pihuarvutile pakuvad näiteks TomTom, Garmin ja iGO.
Pihuarvutid ettevõtetele ja valitsustele[muuda]
Mõned ettevõtted ja valitsusorganisatsioonid kasutavad mobiilsete andmete töötlemiseks võimsaid pihuarvuteid. Sellistel pihuarvutitel on tavaliselt palju lisavõimalusi, näiteks vöötkoodi lugeja, raadiosageduste lugeja, magnetkaardi lugeja või kiipkaardi lugeja.
Selliseid pihuarvuteid kasutatakse:
- sõjaväes;
- tarnimise juhtimisel ladudes;
- posti- ja pakivedamisel;
- raamatupidamises;
- haiglate meditsiiniabis ja dokumendihalduses;
- parkimiskorralduses;
- juurdepääsu kontrollimisel ja turvalisuse tagamisel;
- vara hooldamisel;
- elektrivõrkude näidikute lugemisel;
- tellimuste tegemiseks restoranides ja hotellides.
Meditsiiniline ja teaduslik kasutamine[muuda]
Paljud ettevõtted on välja töötanud meditsiinitöötajatele mõeldud pihuarvuti rakendusi nagu uimastite andmebaasid, raviga seotud infokogud ja meditsiiniuudsed. Teenus AvantGo tõlgib meditsiinilised artiklid nutitelefonis loetavasse formaati. Pendragon ja Syware on rakendused uurimistööde juhtimiseks lubades kasutajal pihuarvutis sisestada andmeid keskandmebaasi.
Pihuarvutid koolis[muuda]
Kuna mobiilne tehnoloogia on muutunud kiiresti populaarseks, siis on hakatud pihuarvuteid üha enam kasutama kui õppevahendeid. Seda kasutatakse enamasti digitaalsete märkmete tegemiseks. Õpilased saavad kontrollida õigekirja, muuta ning parandada sisestatud märkmeid. Lisaks on pihuarvutiga võimalik kasutada internetti üles laetud õppematerjali ja lugeda e-raamatuid ja õpikuid.[12]
Tarkvara tootjad on hariduse jaoks välja töötanud rakendusi nagu sõnaraamatud, entsüklopeediad ja tekstitöötlusprogrammid.
Mida veel pihuarvutitega teha saab?[muuda]
Pihuarvutit saab kasutada erinevate muusikaformaatide mängimiseks. Paljudel pihuarvutitel on olemas sisseehitatud MP3-mängija.
Autoralli huvilised saavad pihuarvutit kasutada vahemaa, kiiruse ja aja kalkuleerimiseks. Seda teavet saab kasutada navigeerimiseks.
Sukeldujad saavad kasutada pihuarvutit hingamiseks vajaliku gaasisegu valmistamiseks ja rõhu muutumise planeerimiseks.
Pihuarvutid[muuda]
Populaarsed pihuarvutid tavakasutajale[muuda]
- Abacus PDA Watch
- Acer N-Series
- AlphaSmart
- Amida Simputer
- BlackBerry
- Fujitsu Siemens Computers Pocket LOOX
- HP iPAQ
- HTC (Dopod, Qtek)
- HTC, HTC P3470 ehk Pharos
- I-mate
- Apple iPod Touch, iPhone
- Palm, Inc.
- PocketMail
- Royal
- Samsung Moment
Tootmisest mahavõetud pihuarvutid[muuda]
- Apple Newton
- Atari Portfolio
- Casio Pocket Viewer
- Dell Axim
- E-TEN
- GMate Yopy
- Handspring
- iPAQ
- HP Jornada Pocket PC
- LifeDrive
- NEC MobilePro
- Osaris
- Palm (Tungsten E2, TX, Treo, Zire Handheld)
- Philips Nino
- Psion
- Roland PMA-5[13]
- Sharp Wizard ja Sharp Zaurus
- Sony CLIÉ
- Sony Magic Link
- Tapwave Zodiac
- Toshiba e310
Eriotstarbelised pihuarvutid[muuda]
- ecom instruments
- Getac
- Motorola (Symbol Technologies)
- Intermec
- Psion Teklogix
- Datalogic Mobile
- Catchwell
- Honeywell
- Pidion
- Skeye (Hoeft & Wessel AG)
- Trimble Navigation
- Handheld Group
- American industrial systems (Mil-Spec, IP67)
- Unitech
- Two Technologies, Inc.
Vaata ka[muuda]
Viited[muuda]
- ↑ Viken, Alexander (April 10,2009). "The History of Personal Digital Assistants 1980 – 2000". Agile Mobility. Vaadatud February 18, 2011.
- ↑ "History of the HP 95LX computer". HP Virtual Museum. Hewlett-Packard. Vaadatud February 18, 2011.
- ↑ [1]
- ↑ [2]
- ↑ Digital Lifestyles
- ↑ Käsikirja tuvastuse täpsus:
- Kahney, Leander (August 29, 2002). "Apple's Newton Just Won't Drop". Wired. Condé Nast Publications. Vaadatud August 21, 2010.
- Newton? Get Serious!, Software, ISSN 1067-8360, http://www.mactech.com/articles/mactech/Vol.13/13.04/NewtonGetSerious/index.html, "Kokkuvõttes ei tekita minus vastumeelsust krihvli kasutamine andmete rutiinseks sisestamiseks MP2000-l."
- From the editor: Commentary by Pen Computing Magazine's editor-in-chief, http://www.pencomputing.com/editor/editor_34.html, "Ma olen kasutanud [käekirjatuvastust] aastate viisi, tehes märkmeid loengute ajal ja tihti kirjutades terveid artikleid lennureiside ajal."
- Vt kasutajate katsete tulemuste arutelu "Combining Neural Networks and Context-Driven Search for On-Line, Printed Handwriting Recognition in the Newton" (pdf). A.I. Magazine. 6. osas
- Don Mayer: Kibbles&Bytes #29: Don's Review of the Newton Message Pad 2000 Small Dog Electronics, 1. juuli 1997. Välja otsitud 18. veebruaril 2011
- Klingsporn, Geoffrey (May 1997). "The Postgraduate Newton: a month in academia with Apple's new handheld computer". The History and Macintosh Society. Vaadatud August 21, 2010.
- Wittmann, Michael C.. "What's Right With The Newton: Part I: Handwriting recognition". Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ Patrick (December 14, 2006). "Palm PDA Cables". DeepWave. Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ Näide: "HP LaserJet 5P and 5MP Printers – Product Specifications". HP Business Support Center. Hewlett-Packard. Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ "BlackBerry – Enterprise Server – BlackBerry BES Server". Research In Motion. Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ "BlackBerry – Business Software Features". Research In Motion. Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ "Palm Support: Palm GPS Navigator 3207NA". Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ "10 tips to save on college textbooks". centredaily.com. Centre Daily Times (August 20, 2010). Vaadatud August 21, 2010.
- ↑ Roland PMA-5