Zagreb
| Zagreb | |
|
|
|
| horvaadi Zagreb |
|
|
|
|
 Zagrebi vapp |
|
|---|---|
 Zagrebi lipp |
|
|
|
|
| Pindala: 641 km² | |
| Elanikke: 804 900 (2006) | |
|
|
|
| koordinaadid: 45° 49′ N, 15° 59′ Ekoordinaadid: 45° 49′ N, 15° 59′ E | |
 |
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn. Ühtlasi on Zagreb Horvaatia kultuuri-, teadus-, majandus- ja halduskeskus. Linnas asuvad Horvaatia valitsus, administratiivasutused ja ministeeriumid. Zagrebi linnavalitsuse andmeil elas linnas 2006. aastal 804 900 elanikku (koos eeslinnadega 1,2 miljonit).[1]
Zagreb asub Medvednica mäe lõunanõlval ja Sava jõe kahel kaldal umbes 122 meetri kõrgusel merepinnast.
Sisukord |
[redigeeri] Nime päritolu
Esimest korda mainitakse nime Zagreb 1094. aastal, kuid linna nime saamislugu pole päris selge. Horvaatia keeles tähendab sõna „zagrabiti” midagi kuulujutule sarnast ja on seotud legendide ning pärimustega. Üks horvaadi legend räägib, et valitseja juhtis oma januseid sõdureid läbi hüljatud maa, lõi vihast oma saabli maasse ning maapinnast voolas välja vesi, mille jaoks ta käskis sõduritel auku kaevama hakata. Teadlased seostavad kaevamist sellega, et asula rajati vett täis augu ümber (horvaatia keeles „graba”) ning linna nimi tuleneb sellest.[2] Teised uurijad arvavad, et nimi tuleb väljendist „za breg” ehk mäe juures.
[redigeeri] Elanikkond
Zagreb on Horvaatia suurim linn ja ainus linn riigis, mille piirkonna elanike arv on suurem miljonist. Ametliku 2001. aastal läbi viidud rahvaloenduse andmeil oli Zagrebis elanikke 779 145, kuid 2006. aastaks oli linnavalitsuse andmeil arv kasvanud 804 900-ni. Rahvaloenduse andmeil oli Zagrebis koos eeslinnadega 2001. aastal 1 288 841 elanikku.[3] Eeslinnade alla loeti Dugo Selo, Sambor, Velika Gorica ja Zaprešić.
Enamuse linna elanikest moodustavad horvaadid, keda on 2001. aasta seisuga 92% elanikkonnast. Vähemustesse kuulus 60 066 elanikku: 2,41% Zagrebi elanikest olid serblased, 2% bosniakid (moslemid), 0,83% albaanlased, 0,4% sloveenlased, 0,55% mustlased, 0,27% tšernogoorlased, 0,27% makedoonlased jne.
[redigeeri] Aukodanikud
Zagrebi linna aukodanikuks võib nimetada inimese, kel on suuri teeneid demokraatliku ühiskonna, Horvaatia ajaloo ja traditsioonide, Zagrebi linna maine ja rahvusvahelise suhtluse ning linna arengu edendamises.
Aukodanikuks nimetamise otsustab Zagrebi linnavalitsus.
Zagrebi aukodanikud:
- Ema Teresa (1990)
- Franjo Tuđman – Horvaatia president (1992)
- Margaret Thatcher – poliitik (1998)
- Dragutin Tadijanović – kirjanik (2000)
- Janica Kostelić – mäesuusataja (2005)
[redigeeri] Kliima
Zagrebi kliimat loetakse mereliseks (Cfb Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi), kuid samas lähedaseks kuivale kontinentaalsele kliimale. Zagrebis on neil aastaaega. Suved on kuumad, talved külmad ja ei esine selgelt eristatavat kuiva perioodi. Talvine keskmine temeratuur on 1 °C ja suvine keskmine temperatuur on 20 °C. Eriti soe on ilm mai lõpus, kus temperatuurid tõusevad üle 30 °C. Lumesadu on tavaline talveperioodil alates detsembrist kuni märtsini ning vihm ja udu on tavalised sügisel oktoobrist detsembrini. Kõrgeim Zagrebis mõõdetud temperatuur on 40,4 °C (juulis 1950) ja madalaim -27,3 °C (veebruaris 1956).[4]
[redigeeri] Ajalugu
Zagrebi ajalugu ulatub Vana-Rooma perioodi, kui linna kohal asus 1. sajandi alguses Andautonia asula. Esimest korda mainitakse nime Zagreb 1094. aastal, mil linn koosnes kahest erinevast linna südamikust: väiksemal, idapoolsel Kaptolil elasid peamiselt vaimulikud ja asus juba siis Zagrebi katedraal ning suuremal, idapoolsel Gradecil elasid ülejäänud linnakodanikud, peamiselt talupidajad ja kaupmehed. Gradec liideti Zagrebi linnaga 1851. aastal ban Josip Jelačići poolt, kelle järgi on nimetatud praegu Zagrebi keskväljak. Jugoslaavias oli Zagreb oluline majandussõlm ja riigi suuruselt teine linn. Pärast Horvaatia iseseisvumist sai Zagrebist Horvaatia pealinn.
[redigeeri] Varajane Zagreb
Zagrebi ajalugu algab 1094. aastast kui Ungari kuningas Ladislaus rajas piiskopkonna. Koos piiskopi nimetamisega kerkis katedraalist põhja vaimulik asundus Kaptol. Selle kõrval asuval künkal arenes kindlusasula Gradec. Viimane on praegu tuntud nime Gornji Grad (ülalinn) alla ning on üks Horvaatia paremini säilinud linnasüdameid. 1242. aastal sattusid mõlemad asulad tatari rünnaku alla. Tänutäheks tatarlaste tõrjumise eest andis Ungari kuningas Bela IV Gradecile autonoomia ja ka oma õigussüsteemi. Legendi kohaselt kinkis Bela Gradecile kahuri, millest käskis iga päev tulistada, et see rooste ei läheks. Alates 1877. aastast tulistatakse kahurist Lotrščaki tornis, et märkida keskpäeva.
Zagrebi piiskopkond ja Gradec olid omavahel vaenujalal maa ja veskite pärast, aga vahel ka poliitiliste küsimuste tõttu. Nime Zagreb kasutati kahe eraldiseisva linnakese kohta. 1850. aastal liideti linn üheks Zagrebi esimese linnapea Janko Kamaufi võimu alla.
[redigeeri] 17. ja 18. sajand
Horvaatia asevalitseja residentsi asukohaks sai Zagreb 1621. aastal. Horvaatia parlamendi kutsel rajasid jesuiidid linna esimese kooli, kiriku ja kloostri. 1669. aastal asutasid nad ülikooli, kus õpetati filosoofiat, teoloogiat ja õigusteadust.
17. ja 18. sajandil rüüstasid Zagrebit tõsiselt tulekahjud ja katk.
[redigeeri] 19. sajand ja 20. sajandi algus
19. sajandil sai Zagrebist Horvaatia rahvusliku ärkamise keskus. Esimene raudteeliin, mis ühendas Zagrebit Zidani Mosti ja Sisakiga avati 1862. aastal ja 1863. aastal sai Zagreb gaasitrassi. Zagrebi veevärk avati 1878. aastal ja hobustega veetavad trammid võeti kasutusele 1891. aastal. Elektrijaam rajati 1907. aastal ning oma praeguse ilme omandas Zagreb ajavahemikus 1880-1914.
20. sajandi esimesel poolel kasvas Zagreb kiirelt. Enne Esimest maailmasõda loodi linnast idasse Stara Peščenica ja läänes Črnomereci linnaosad. Pärast sõda kerkisid töölislinnakud Sava jõe ja raudtee vahelisele alale ning kahe maailmasõja vahel rajati elamurajoonid Medvednica mäe lõunanõlvale. 1920. aaastatel kasvas Zagrebi elanikkond 70%.
[redigeeri] Kaasaegne Zagreb
Sava jõe ja raudtee vahelise ala väljaehitamine jätkus pärast Teist maailmasõda ning 1950. aastate keskel alustati Sava lõunakaldale Novi Zagrebi (Uus Zagreb) ehitamist. Linn laienes ka läände ja itta, haarates endasse Dubrava, Podsusedi, Jaruni, Balto ja teised asulad. Sava lõunakaldale ehitati ka Pleso rahvusvaheline lennujaam.
1991. aastal sai Zagrebist Jugoslaaviast eraldunud Horvaatia pealinn. Aastatel 1991-1995 peetud Horvaatia iseseisvussõja ajal esines ajuti Jugoslaavia rahvaarmee barakkide ümbruses lahinguid, kuid linna oluliselt kannatada ei saanud. 1995. aasta mais korraldasid serblased Zagrebile kaks raketirünnakut, milles sai surma seitse tsiviilisikut. 
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zagreb |
[redigeeri] Viited
