Stanisław Lem

Allikas: Vikipeedia
Stanisław Lem (1966)

Stanisław Lem (12. september 1921 Lviv27. märts 2006 Kraków) oli juudi päritolu Poola kirjanik, filosoof ja satiirik.

Lem on tuntud põhiliselt oma teadusliku fantastika järgi. Tema teoseid on tõlgitud 41 keelde ja tema raamatuid on müüdud üle 27 miljoni eksemplari.

Lem sündis jõuka Poola juudist kurguarsti pojana. 1939 lõpetas ta Lvivis Karol Szajnocha nimelise II Gümnaasiumi, 19401941 (Nõukogude okupatsiooni ajal) õppis Lvivi ülikoolis arstiteadust. Saksa okupatsiooni ajal töötas Lem juudi päritolu varjamiseks võltsitud dokumentidega automehaaniku ja keevitajana ning osales vastupanuliikumises.

Lemi kasvatati katoliiklaseks, kuid hiljem sai temast ateist "moraalsetel põhjustel ... Maailm tundus mulle kokku panduna niivõrd valulikul viisil, et ma eelistan uskuda, et see pole loodud ... tahtlikult". [1]

1946 repatrieerus Lem koos perekonnaga Nõukogude territooriumile jäänud Lvivist Krakówisse. Seal jätkas ta arstiteaduse õppimist Jagelloonide ülikoolis, kuid talle hakkas vastu lõssenkismi propageerimine ja viimasel eksamil kukkus ta pooleldi meelega läbi. Seetõttu ei antud talle arstidiplomit. Tema kursusekaaslased saadeti üldjuhul sõjaväearstideks, kuid Lem ei soovinud sõjaväes töötada. [1]

Lisaks arstiteadusele on õppinud filosoofiat. Ta töötas assistendina teadusasutuses ja töö kõrvalt kirjutas jutte. Lemist sai üks populaarsemaid poola kirjanikke. Ta on laialt tuntud ka välismaal. 1976 väitis Theodore Sturgeon, et Lem on kogu maailmas kõige enam loetav ulmekirjanik.

Lem polnud kommunist, kuid ei toetanud ka Solidaarsust: ta nägi, et sel on head plaanid, kuid too on täiesti eluvõõras.[1] 1982, kui Poolas kuulutati välja sõjaseisukord, emigreerus Lem Lääne-Berliini ja elas hiljem Viinis. 1988 naasis ta Poolasse.

Stanisław Lem (2005)

Tema teosed käsitlevad filosoofilisi teemasid: arutlusi tehnika arengu ja intellekti loomuse kohta ning inimkonna kohast universumis, kahepoolse suhtlemise ja arusaamise võimatust tulnukatega, ahastust inimloomuse piiratuse pärast. Tema teoseid on käsitletud ka esseede või filosoofiliste raamatutena.

USA ulmekirjanike organisatsioon Science Fiction and Fantasy Writers of America valis 1973 Lemi auliikmeks, ent 1976 võttis temalt selle tiitli ära Lemi märkuste tõttu kaasaegse teadusliku fantastika kohta. Tema meelest oli see halbade ideedega ja halvasti kirjutatud ning huvitatud rohkem seiklustest kui ideedest ja uutest kirjanduse vormidest. Organisatsioon pakkus Lemile tavalise liikme staatust, mille ta lükkas tagasi.

1981 sai Lem Wroclawi ülikooli audoktoriks, 1998 Jagelloonide ülikooli, Lvovi ülikooli ja Opole ülikooli audoktoriks ning 2003 Bielefeldi ülikooli audoktoriks.

1997 sai ta Krakowi linna aukodanikuks. 1986. aastal anti talle Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind.

Lemi järgi on nimetatud asteroid 3836 Lem, mille avastas 1979 NSV Liidu astronoom Nikolai Tšernõhh.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Astronauci" ("Astronaudid", romaan tuumasõja tagajärgedest, 1951)
  • "Szpital przemienienia" ("Muundumise haigla", 1955)
  • "Czas nieutracony" ("Kaotamata aeg", 1955)
  • "Sezam" ("Seesam", 1955)
  • "Obłok Magellana" ("Magalhãesi pilv", 1956)
  • "Dialogi" ("Dialoogid", novellikogu, 1957)
  • "Dzienniki gwiazdowe" ("Tähepäevikud", novellikogu, 1957, eesti keeles "Ijon Tichy kosmoserändude päevikud" Olev Jõe tõlkes 1961, uustrükk 2003)
  • "Eden" ("Eeden", 1959, eesti keeles 1989 väljaandes "Solaris; Eeden", tõlkinud Aarne Puu, sari Põnevik, Eesti Raamat, Tallinn)
  • "Śledztwo" ("Juurdlus", 1959)
  • "Inwazja z Aldebarana" ("Sissetung Aldebaranilt", 1959)
  • "Pamiętnik znaleziony w wannie" ("Vannist leitud märkmed", 1961)
  • "Powrót z gwiazd" ("Tagasitulek tähtede juurest", 1961, eesti keeles 1976 Gunnar Kaarendi tõlkes)
  • "Solaris" (1961, eesti keeles koos "Eedeniga" 1989, 2. trükk 2005 sarjas Eesti Päevalehe raamat, nr 12)
  • "Księga robotów" ("Robotiraamat", 1961, eesti keeles novell "Doktor Vliperdiuse sanatoorium" Hendrik Lindepuu tõlkes 2003)
  • "Noc księżycowa" ("Kuuvalge öö", 1963)
  • "Niezwyciężony" ("Võitmatu", 1964)
  • "Summa Technologiae" (esseed, 1964, eesti keeles katkendid ajakirjas "Horisont")
  • "Bajki robotów" ("Robotimuinasjutud", 1964)
  • "Cyberiada" ("Küberiaad", 1965)
  • "Wysoki zamek" ("Kõrge loss", 1966)
  • "Ze wspomnien Ijona Tichego" ("Ijon Tichy mälestustest", 1967, eesti keeles "Ijon Tichy mälestused" Jaan Kaplinski tõlkes 1967, uustrükk 2003)
  • "Filozofia przypadku" ("Juhuse filosoofia", 1968)
  • "Głos Pana" ("Issanda hääl", 1968)
  • "Opowieści o pilocie Pirxie" ("Jutustused piloot Pirxist", 1968, Poola–Eesti film "Navigaator Pirx")
  • "Fantastyka i futurologia" ("Fantastika ja futuroloogia", 1970)
  • "Doskonała próżnia" ("Absoluutne vaakuum", 1971)
  • "Kongres futurologiczny" ("Futuroloogiakongress", 1971)
  • "Wielkość urojona" ("Imaginaarne suurus", 1973)
  • "Golem XIV" (1973)
  • "Rozprawy i szkice" ("Traktaadid ja visandid", 1974)
  • "Katar" (1976)
  • "Wizja lokalna" ("Kohalik nägemus", 1981)
  • "Prowokacja" ("Provokatsioon", 1984)
  • "Biblioteka XXI wieku" ("21. sajandi raamatukogu", 1986)
  • "Fiasko" (1987)
  • "Pokój na Ziemi" ("Rahu Maa peal", 1987)
  • "Człowiek z Marsa" ("Inimene Marsilt", 1994)
  • "Tajemnica chińskiego pokoju" ("Hiina toa saladus", 1996)
  • "Bomba megabitowa" ("Megabitine pomm", 1999)
  • "Okamgnienie" ("Silmapilk", 2000)
  • "Tako rzecze Lem" ("Nii ütleb Lem", 2002)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Peter Engeli intervjuu Lemiga 1984

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]