Tõnu Mellik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tõnu Mellik (12. mai 1934 Tartu3. märts 1993 Tallinn) oli eesti arhitekt.[1]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 1952. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja jätkas õpinguid Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis režii erialal. Aastast 1953 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas aastal 1959. Töötas 1959–1962 Tallinnas ning 1964–1968 Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi vaneminseneri ja nooremteadurina. 1968–1975 töötas ta Eesti Maaehitusprojektis arhitektina. 1975–1987 oli ta ERKI vanemõpetaja ning 1981. aastast osaühingu Esmar peaarhitekt.

Aastast 1960 oli ta Arhitektide Liidu liige.[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Melliku vanemad olid skulptor Voldemar Mellik ja Linda Mellik. Vend oli arhitekt Ants Mellik.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tõnu Mellik projekteeris tööstus- ja avalikke hooneid ning elamuid. Koostas külade ja alevike planeerimis- ning hoonestuskavu: Kiili, Kohila, Kuusalu, Loksa, Taebla ja Viru-Jaagupi. Tervikliku ansambliga paistavad silma koos Rein Veberiga Haabneeme ja koos Peep Jänesega Padise.[1]

Ta osales 1968. Tallinna generaalplaani ja kesklinna rekonstrueerimise projekti koostamisel.[1] Kõige tuntum on tema ja Peep Jänese projekteeritud Otepää spordibaas (1974–1978), mille arhitektid projekteerisid kuppelmaastiku looduskaitsealale sõõrja ehitisena, mille muruga kaetud kaldu olev välissein lasknuks majal mõjuda veel ühe kuplina. Ehitajad ei suutnud aga kaldseina vett pidama saada ning ehitis näeb vastupidi oma märkamatult loodusesse sulandumise taotlusele välja nagu betoonist punker.[3]

Nõukogudejärgsest ühiskonnast olid arhitektid ühes Tõnu Mellikuga lihtsalt praktikud ning teoreetilisemate probleemidega enam üldse ei tegeldud. Nõukogudeaegsed tellimused ei lasknud arhitektidel vabalt oma loomingut teha.[4]

Hooneid[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ants ja Tõnu Mellik, Mustamäe elamurajooni planeering, I-II auhind (1958)
  • Saha-Loo aleviku planeering ja hoonestus, I auhind (1971)
  • Koos Peep Jänesega ooperi- ja balletiteateri Tallinnas Tõnismäel, I-II auhind (1972)
  • Pajusi kolhoosi keskus, I auhind (1976)
  • Koos Peep Jänesega Elva vanadekodu, I auhind (1977)
  • Tartu Projekteerijate Maja, I auhind (1978)[1]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Padise Koidula kolhoosi terrasselamu

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 (1996). EKABL. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 308. 
  2. "Tõnu Mellik". Vaadatud 09.05.2018.
  3. Mart Kalm (2002). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn. Lk 310. 
  4. Mart Kalm (2002). Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn. Lk 237. 

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]