Jüri Vilmsi tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaart

Jüri Vilmsi tänav (varem Riesenkampfi tänav) on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosas Kadrioru, Raua ja Torupilli asumis.[1] Tänav algab Narva maanteelt ning lõpeb Lubja tänaval.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Riesenkampfi tänav 1914. aasta Tallinna kaardil

Riesenkampfi tänav oli nimetatud Tallinna rae bürgermeister Dietrich Ferdinand Riesenkampfi järgi. Jüri Vilmsi tänav Tallinnas on olnud ajalooliselt ka Riesenkampfi tänav, Riesenkampffi tänav, Suur-Riisikampfi tänav; saksa keeles Riesenkampfstraße; vene keeles Ризенкампфская ул.[2]

1818. aastal ostis Tallinna raehärra ja bürgermeister Carl Eberhard Riesenkampff (1758–1825) Narva maantee ja praeguse Vilmsi tänava nurgal kaupmees Johann Duborgi kõrtsi kinnistu. Selle kinnistu koosseisu kuulus ka suurem maa-ala praeguse Vilmsi, Koidula ja Faehlmanni tänavate vahelises kolmnurgast, kust hiljem subobrokikrunte hakati eraldama.

Ajaloolise Kadrioru apteegi hoone[3] projekti J. Vilmsi 2 tellis Tallinna bürgermeistri naine Marie Fredericke Riesenkampf ja hoone projekteeris 1844. aastal kubermanguarhitekt August Gabler (1820–1884). Algselt kasutati maja suvemõisa peahoonena. 18. mail 1873 avas proviisor Georg Heinrich Haetge hoones apteegi, mis tegutses kuni 21. sajandini. 1989. aastal võttis Tallinn hoone muinsuskaitse alla ja 1997. aastal kanti see riiklike kultuurimälestiste nimekirja. Tallinna linn müüs apteegihoone, abi- ja kõrvalhoone[4] 2001. aastal.

J. Vilmsi tn 17 asus ühekordne mansardkorrusega puust kortermaja, mille lasi ehitada raehärra Gabriel Gleiss, 1860 aastatel. 1980 tunnustati elumaja elamiseks vähekõlblikuks, elanikud paigutati ümber ja elumaja ja samal krundil asuvad tööstushoone ja kuurid lammutati. 2016. aastal ehitati J. Vilmsi tn 17 / Vesivärava tn 16 uus korterelamu.

J. Vilmsi 53a asub endise Tallinna linnatapamaja kontorihoone.[5] Teised Tallinna Tapamaja kompleksi hooned, endise aadressiga Jüri Vilmsi 37, on kas lammutatud või kapitaalselt ümber ehitatud. Tallinna linnatapamaja asukohaks valiti Vilmsi tänava pikendusel asunud heinamaa, mis jäi väljapoole selleaegset linnapiiri. Linnainsener Carl Gustav Jacoby projekti järgi ehitati seda aastatel 1891–1893. Hoone esimesel ja katusekorrusel paiknesid teenistujate korterid ja teine korrus oli kasutusel kontoripinnana.

17. jaanuaril 1923 nimetati 1883. aastal rajatud Riesenkampfi tänav (Narva maanteest kuni Tartu maanteeni) Jüri Vilmsi tänavaks ning 22. jaanuaril 1936 sai (Juhan Kunderi tänava ristmikust Tartu maanteeni) omaette tänavaks Johannes Kappeli tänav.[6]

Aastail 1940–1991 kandis Jüri Vilmsi tänav Jaan Tombi nime.[7] 27. augustil 1940 nimetati Jüri Vilmsi tänav Eesti kommunisti Jaan Tompi nimeliseks. Saksa okupatsiooni ajal tänava vana nimi taastati, kuid 1944. aastal sai tänav taas nimeks Jaan Tompi tänav. Jüri Vilmsi tänava nimi taastati 18. oktoobril 1991.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tallinna tänavanimed. KNAB.
  2. Jüri Vilmsi tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)
  3. Maja, kus alates 1873. aastast asus apteek kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  4. Kadrioru apteegi kõrvalhoone, 19. saj. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  5. Tallinna linnatapamaja kontorihoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  6. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk 47.
  7. Muudatused Tallinna tänavanimistus 1987–2018 / Changes in the street names of Tallinn 1987–2018, www.eki.ee (vaadatud 07.02.2021)
  8. Elamu J. Vilmsi tn 7 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  9. Elamu koos tänava poolse piirdeaiaga J. Vilmsi tn 9 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  10. Elamu J. Vilmsi t 16/Tina t 2 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)
  11. Elamu J. Vilmsi tn 18/Tina tn 1 kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 24.09.2020)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]