Artur Perna

Allikas: Vikipeedia
Tallinna 21. Kool, Raua 6 (1923/1924)

Artur Perna VR I/3 (ka Arthur Perna; 21. aprill (vkj)/ 3. mai 1881 Abja vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa[1]28. aprill 1940 Tallinn) oli eesti arhitekt ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Artur Perna sündis Abja mõisa kõrtsmiku perekonnas. Õppis 1889–1890 Viljandis eraalgkoolis, 1890–1893 E. Bormanni poeglastekoolis ning E. Heine progümnaasiumis. 1900–1902 õppis ta Tartu Reaalkoolis ja 1903–1910 Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas insener-arhitekti diplomiga. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Vironia liige.

Perna praktiseeris 1910–1912 Theodor Mieritzi ja Ivan Gerassimovi büroos Peterburis. Naasnud Tallinna, asutas ta koos arhitekt Karl Burman vanemaga arhitektuuribüroo, mis tegutses Esimese maailmasõja alguseni.

Esimese maailmasõja ajal teenis ohvitserina Galiitsia ja Rumeenia rindel, aastatel 1914–1919 Tallinnas Peeter Suure merekindluse raudteepataljonis. 1918 oli Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste õppejõud.

Artur Perna võttis osa ka Eesti Vabadussõjast, töötas esialgu ülemjuhataja staabis Kindralstaabi Valitsuse Maakuulamise osakonna juhina ja hiljem oma erialal Eesti Rahvaväe korterivalitsuse ülemana, ülendati 12. veebruaril 1920 kaptenist alampolkovnikuks.[2] Reservi asus Perna 1921. aasta veebruaris kolonelleitnandi auastmes.

1921. aastast oli Tallinnas linnavolinik, 1921–1922 Tallinna linnanõunik ja linnapea abi ning ka kindlustusseltsi Põhja Kinnitus-Seltsi nõukogu esimees. 1922. aastast tegutses taas arhitektina.

1920–1936 oli ta Tallinna Tehnikumi ja Eesti Tehnika Seltsi erikursuste õppejõud (hüüdnimega "Vana Habe") ning Sõjakooli sideasjanduse lektor.

Eduard Pohli maja Viljandis
Elamu Tina 26 /F. R. Kreutzwaldi tänav 9
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse hoone

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli ehitusinsener ja tehnikateadlane Herman Perna.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Halliste koguduse personaalraamat 1860-1939. Eesti Rahvusarhiiv, EAA.1275.1.552. Leht 544
  2. "Arhitekt Artur Perna 50-aastane". Päewaleht, nr 119. 3. mai 1931. Vaadatud 19.01.2018.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.