Edgar Johan Kuusik

Allikas: Vikipeedia
Edgar Johan Kuusiku bareljeef tema projekteeritud nn kindralite maja seinal (1936–38, Gonsiori 17, Tallinnas)

Edgar Johan Kuusik VR II/3 (22. veebruar 1888 Valgjärve3. august 1974 Tallinn) oli eesti arhitekt, pedagoog ja disainer (peamiselt mööbli- ja interjöörikujundaja).

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuusik sündis Võrumaal Pikajärve mõisa valitseja perekonnas. Õppis 1899–1906 Tartu Reaalkoolis ning 1906–1914 Riia Polütehnilises Instituudis, mille lõpetas 1914. aastal arhitektina.[1]

Esimeses maailmasõjas oli Kuusik 1915-1916 rindelähedaste sõjateede parandamise lendsalga töödejuhataja ning 1916–1918 töötas ta Tallinnas Pagari tänaval asunud Keiser Peeter Suure merekindluse ehitusvalitsuses.

Vabadussõtta läks Kuusik vabatahtlikuna 1. detsembril 1918, olles algul laiarööpmelisel soomusrongil nr 1 ja seejärel 1. ratsapolgus. Osales lahingutes Punaarmee vastu Narva ja Pihkva rindel, Lõuna-Eestis ja Lätimaal. Ohvitseri asetäitja alates maist 1919. Lipnik veebruarist 1920. Vabastati teenistusest mais 1920.

1920–22 töötas Kuusik teedeministeeriumi ehitusvalitsuses, seejärel oli 1937. aastani vabakutselisena. Kuusik kuulus 1922. aastal rajatud Eesti Arhitektide Ühingu asutajate sekka.[1]

Aastatel 1944–1950 oli ta Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ruumikujunduskateedri juhataja, 1946. aastast professor, 1950. aastast arhitektuurikateedri õppejõud.[2]

1950–1952 oli Kuusik Eesti NSV Arhitektide Liidust välja heidetud, kuid sai siiski töötada õppejõuna Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis.[1]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kuusiku tuntumate tööde seas on Tallinna Kunstihoone (1934 koos Anton Soansiga), nn kindralite maja (1936–38) Tallinnas aadressil Gonsiori 17 ja Ohvitseride Keskkogu hoone Sakala tänaval (1947, praegu kaitseministeerium ja NO99). Samuti Estonia teatri (1913) taastamine Alar Kotli ja Kuusiku projektide järgi (1945–1950).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuusiku "Mälestusi ja mõtisklusi" käsikiri valmis 1962–1969, kuid pääses trükki alles 2011. aastal.

  • Edgar Johan Kuusik. "Mälestusi ja mõtisklusi I-V". Tallinn 2011

See-eest sai tema 1973. aastal ilmunud raamatust "Ehituskunstist" mitme põlvkonna arhitektuuriõpik, mis ajaloolase Linda Kaljundi sõnul "muutus kiiresti omamoodi kultusteoseks".[1]

  • Edgar Johan Kuusik. "Ehituskunst". Tallinn 1973

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tädipoeg oli Audru Püha Risti koguduse õpetaja Alfred Oebius. Tema tütar oli arhitekt Livia Murdmaa (1934–1965) ning tütremees oli arhitekt Allan Murdmaa (1934–2009).

Kuusik oli korp! Vironia liige.


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Linda Kaljundi "Edgar-Johan Kuusik "Mälestusi ja mõtisklusi" I–V" EPL, 28. jaanuar 2011
  2. Eesti Entsüklopeedia, 5. köide. Tallinn: Valgus, 1990

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jaak Pihlak, Mati Strauss, Ain Krillo, "Eesti Vabaduse Risti kavalerid". Vabadussõja Ajaloo Selts, Viljandi Muuseum. Viljandi 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]