Liiva kalmistu

Allikas: Vikipeedia
Liiva kalmistu kabel
Liiva kalmistu kabel
Liiva kalmistu kabel
Peasissepääs, taamal kabel

Liiva kalmistu on kalmistu Tallinnas Nõmme linnaosas Liiva asumis, Kalmistu tee 34.

Liiva kalmistu kabel[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu maa-alal paikneb 1935. aastal valminud kabel (arhitektuurimälestis[1]) ja Punase terrori ohvrite mälestusmärk. Liiva kabel on projekteeritud arhitekt Herbert Johansoni poolt 1934.a. Tegemist on klomppaest funktsionalistliku sakraalehitisega.

Next.svg Pikemalt artiklis Liiva kalmistu kabel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kalmistu võeti kasutusele 1935. aastal. Esimesena on Liiva kalmistule D-kvartalisse 28. jaanuar 1935 ilmaliku kombetalitusega maetud tolleaegne Eesti Sotsialistlikku Tööparteisse kuulunud Riigikogu liige Hans Martinson. Kalmistu ametlik avamine leidis aset alles 22. septembril 1935.

Kalmistu peasissepääs, kabel ja mälestusmärk moodustavad käsitletaval maa-alal kandva telje. See on Liiva kalmistu sümbol, maamärk kalmistu külastajatele.

Oma 64 hektarilise pindalaga oli Liiva 1978. aastani Tallinna suurim kalmistu. Looduselt ja pinnaselt on ta oma ülesandeks kõigiti sobiv.

Algselt oli kalmistu planeerimisel silmas peetud põhimõtet säilitada matmispaikadeks eraldatud kvartalite vaheradadel puutumatut metsamaastikku, kuid hiljem on matuste arvukuse kasvades sellest loobutud. Algsed vaheteed on hästi avarad. Osa kalmistu territooriumist üle Valdeku tänava idas on säilinud veel puutumata ja korrastamata metsaalana. Seni kasutusel olevates kvartalites domineerivad kalmude asetus sirgetes ridades ja rangete betoonääristega ümbritsetud matmispaigad. Ka leidub Liiva kalmistul laiu kvartaleid reahaudadega (invaliididekodude patsientide ja teiste, enamasti omasteta surnute matmiseks), mis alguses küll haljastatakse, kuid hiljem jäävad mahajäetud kalmudena vaesestama üldilmet.

Maetuid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]