Jäätis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jäätis Itaalias

Jäätis on külmutatud magustoit, mis on tavaliselt valmistatud piimast, koorest, soja-, India pähkli-, kookose- või mandlipiimast ning muudest maitse- ja lisaainetest, nagu suhkur, vanill, karamell, kakaopulber, šokolaad, puuviljad, marjad jne. Võidakse kasutada ka kunstlikke maitse- ja värvaineid looduslike asemel või neile lisaks.

Jäätise valmistamisel külmutatakse koostisainete segu, seda pidevalt aeglaselt segades, et tulemus oleks kreemjas ja ilma jäätükkideta. Koostisainete segu segatakse selleks, et massile liita õhumolekule.

Jäätis võib olla serveeritud magustoidukausis, taldrikul, vahvlitopsis, pulga otsas ja kahe vahvli vahel.

Jäätiseks nimetatakse eesti keeles ka sorbetti ja mahlajääd.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed märgid jäätiste valmistamisest ilmusid muistses Pärsias 2500 aastat tagasi. Sel ajal olid need tehtud magustatud vee baasil, mis külmutati ja purustati väikesteks tükkideks ning kaunistati erinevate lisandite ja puuviljadega. Selline jäätisetootmine jõudis ajapikku ka Kreeka ja Rooma impeeriumisse, kus see võeti avasüli vastu. Rooma aadlid isegi rahastasid kulukaid jäätisetootmise protsesse. 13. ja 14. sajandil oli Itaalia põhiline kaubandusteede keskpunkt Lähis-Ida ja Aasiaga ning tänu nendele kontaktidele levisid nende riikide vahel uued ja innovaatilised jäätiseretseptid. Jäätise tootmise laienemine Euroopas toimus tänu aadlisoost itaallannale Caterina de' Medicile, kes abiellus Prantsusmaa kuninga troonipärija Orléansi hertsogiga 1533. aastal. Põhja-Ameerika tänavamüüjad hakkasid jäätist müüma vaid mõned aastakümned pärast Prantsusmaad ja Inglismaad. Jäätis sai populaarseks üle maailma 20. sajandi teisel poolel, kui odavad külmkapid muutusid rahvale kättasaadavaks.[2]

Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Pulgajäätiste tootmine Balbiino tehases

Jäätise tööstuslik tootmine Eestis sai alguse 1934. aastal, kui Evald Rooma asutas Tartus firma Eskimo, millel oli olemas oma reklaam ja sümboolika. Onu Eskimoks ja Eesti jäätise isaks kutsutud hr Evald Roomat võib ilmselt pidada Eesti üheks esimeseks jäätisetootjaks, kes õppis jäätise valmistamise kunsti omal käel katsetades ja kokaraamatute abiga.

Aastal 2010 toodeti Eestis ligi 11 000 tonni jäätist. Toodangu maht tasapisi on vähenenud. 2016. aastal toodeti Eestis ligi 8700 tonni jäätist, millest ligi pool eksporditi. Importjäätist toodi Eestisse ligi 2400 tonni. Jäätise ekspordi kõrghooaeg jääb kolme suvekuusse, mil Eestist viiakse välja üle 40% jäätise aastasest kogusest. Eesti elanik tarbib peamiselt kodumaist jäätist ning sööb aastas ligi 5,5 kilogrammi jäätist.[3]

Peamised jäätise tootjad ja tarnijad Eestis on Pureline, Revala LTD, Tallinna Külmhoone AS, Ingman Jäätised AS ja Balbiino AS.[4]

Tootmisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätisesegu segamine[muuda | muuda lähteteksti]

Piimarasva allikas, rasvavabad tahked ained, stabilisaatorid ja emulgaatorid segatakse, et kindlustada vedeliku ja kuivainete täielikku segunemist.[5]

Pastöriseerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätise segu pastöriseeritakse 68,3° C juures 30 minuti vältel või 79,4° C juures 25 sekundit. Jäätisesegu pastöriseerimise tingimused on paremad kui piimal. Suurenenud rasvhapete viskoossus on põhjustatud suurest rasva, kuivainete, magusa konsistentsi ja munakollaste sisaldusest segus.[6]

Homogeniseemine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätisesegu homogeniseeritakse, et vähendada piimarasvakuulikeste suurust, et moodustuks parem emulsioon ning tekiks kreemisem jäätis. Homogeniseerimine kindlustab emulgaatorite ja stabilisaatorite parema segunemise ja ühtlase jaotamise, enne kui segu külmutatakse.[7]

Säilivuse pikendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätisesegu säilivuse pikendamiseks jäetakse jäätis 5° C juurde vähemalt 4 tunniks või üleöö seisma. Laagerdamine jahutab segu enne selle külmutamist maha, laseb piimarasval osaliselt kristalliseeruda ja annab proteiinide stabilisaatoritele aega hüdreerumiseks. Selline meetod parandab segu segamisomadusi.[8]

Maitseainete ja toiduvärvide lisamine[muuda | muuda lähteteksti]

Maitseaineid ja toiduvärve võib lisada segule enne külmutamist. Ainult vedelaid koostisosi on võimalik lisada enne külmutamisprotsessi, kindlustamaks segu korraliku voolavuse läbi külmutusmasina.[9]

Külmutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Protsess hõlmab külmutamist ja õhu lisamist. Jäätisesegu võib külmutada partiides või pidevas sügavkülmas, kusjuures kasutamistingimused sõltuvad sügavkülma tüübist. Õhu lisamist kutsutakse ülekuluks ja see lisab jäätisele kergust või tihedust. Kuni 50% jäätise lõppmahust võib olla õhk, mis on lisatud külmutamise ajal. Ületootmise hulka võidakse vastavalt toote lõppsaaduse tihedusele ja tekstuurile muuta.[10]

Puuviljade ja pähklite lisamine[muuda | muuda lähteteksti]

Puuviljad, pööriseid ja ükskõik milliseid kogukamat tüüpi maitseaineid lisatakse pärast eelnenud protsesse. Neid koostisosi ei saa lisada enne külmutamist, sest need segaksid segu voolavust sügavkülmutamisel. Pärast külmutamist on jäätis pehme ja seda on lihtne segada kogukate maitseainetega, olles ühtlaselt jaotunud läbi kogu jäätise. Suuremate maiustuste segamine pärast külmutamisprotsessi aitab ära hoida tükkide kahjustuse ning võimaldab neil jääda terveteks või suurteks tükkideks.[11]

Pakendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätise pakendamine sõltub tehase visioonist ning toote presenteerimisest klientidele, samuti tootest. Jäätis võib olla pulga otsas, kartongpakendis või plastkarbis. Pakendi kujundus, värvid ja üldine väljanägemine mõjutavad tarbija ostuvalikut.

Tahkumine[muuda | muuda lähteteksti]

Jäätist jahutatakse nii kiiresti kui võimalik püsivale temperatuurile, mis on alla –25° C. Temperatuurid ja ajad jahutamisel sõltuvad sügavkülmiku ladustamise tüübist. Järsk külmutamine soodustab vee kiiret külmumist ja väikeste jääkristallide teket. Hoiustamine –25° C juures aitab jääkristalle ja toote kvaliteeti stabiliseerida. Sellisel temperatuuril on ainult väike osa vedelikku.[12]

Jäätiseliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ice cream". 31.august 2018, 31.august 2018. Kasutatud 04. aprill 2019.
  2. "Origin and History of Ice Cream". 2019. Kasutatud 09. aprill 2019.
  3. Jäätiseekspordi kõrghooaeg on suvel Statistikaameti ajaveeb, 13. juuni 2017
  4. "Ice cream". Kasutatud 16.aprill 2019.
  5. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  6. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  7. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  8. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  9. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  10. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  11. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.
  12. "Ice Cream Production". 2017. Kasutatud 3.aprill 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]