Neitsitorn

Neitsitorn (Megede torn) on torn Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja pool.

Neitsitorn ja osa taastatud linnamüüri, 2013

Neitsitorn, Tallinna linnamüüris, 2011. aasta kevad

Paul ja Kristjan Raua mälestustahvel Neitsitorni lähedal, suvi 2011

Tallitorn ja Neitsitorn Tallinna linnamüüris, 2011. aasta kevad

Torni on esimest korda mainitud 1373. aastal. Oletatakse, et torn sai nime tornipealik Hinse Meghe järgi. Hiljem on torni nimi moondunud (saksa keeles Mägdethurm, Mädchenthurm), millest on omakorda tekkinud eestikeelne tõlkevaste Neitsitorn.

Tornil oli algselt kolm korrust ja see oli linna poolt avatud, torni kõrgus oli 12,5 meetrit. Torn on trapetsikujulise põhiplaaniga.

Torn sai kõvasti kannatada Liivi sõja ajal 1577. aastal. Hiljem ehitati torn ümber, torni kasutati vanglana kuni 1626. aastani. 1842. aastast oli torn kasutusel elamuna ja kuni 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Seal töötasid kunstnikud Kristjan ja Paul Raud, pärast teist maailmasõda elas seal mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman. Paul ja Kristjan Rauale on Neitsitorni kõrval Taani Kuninga aias püstitatud ka kivist mälestustahvel.

Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960–1961 taastati Tallitorni ja Lühikese Jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see eksisteeris 14. sajandil. 1968. aastal ehitatud torn ümber ja seal avati 1980. aastal Neitsitorni kohvik. Rekonstrueerimise käigus ehitati umbes pool Neitsitornist peaaegu uue hoonena, võttes aluseks väliuurimistööd, vanad graafilised kujutised ja joonised. Tornile lisati üks korrus ja kõrge katus, kõrvale ehitati maa-alune majandusruumide osa. Täiesti uues konstruktsioonis ehitati üks sein klaasseinana. Restaureeriti Neitsitorni ja Tallitorni vaheline linnamüürilõik ja rajati uus puidust kaitsekäik. Restaureeritud, efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik (projekti autorid Villem Raam ja Tiina Linna), mis saavutas suure populaarsuse.

Vaata ka

• Tallinna linnamüür
• Tallinna tornistik

Välislingid

• Urmas Seaver. Kunagine menupaik seisab aastaid tühjana, Postimees, 1. veebruar 2006
• Andri Ksenofontov. Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, Eesti Päevaleht, 15. august 2002
• Neitsitorni suudab äratada ainult valitsus EPL.ee, 28. mai 2009
• Tallinn taotleb Neitsitorni ala linna omandisse, Delfi, 3. august 2010