Tallinna komtuurkond
Tallinna komtuurkond oli 13. sajandil Põhja-Eestis eksisteerinud mõõgavendade ordu ja hiljem, 14.-16. sajandil Liivi ordu ilmalik valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Peale Tallinnas Toompeal asuva Taani kuninga ja ordu ilmaliku valitsusüksuse tegutses Tallinnas ka vaimulik valitsusüksus - roomakatoliku kiriku Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopkond.
Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna komtuurkonna aladel asusid 13. sajandi alguses Revala ja Harjumaa muinasmaakonnad, esimese olulisimaks keskuseks oli tõenäoliselt Lindanise linnus, hilisem Tallinn. 1219–1220 haarasid need alad enda kätte taanlased, kuid pärast konflikti mõõgavendade orduga haaras viimane need ja Virumaa 1227. aastal enda kätte. Tõenäoliselt varsti pärast Tallinna vallutamist seati seal ametisse ka oma ametnik, komtuur. Nimeliselt on esimene Tallinna komtuur siiski teada mõnevõrra hilisemast ajast, 1234. aastast. 1238. aastal läksid Põhja-Eesti alad (Eestimaa hertsogkond) Stensby lepinguga aga Taanile tagasi ja nõnda kadus ka Tallinna komtuurkond. See taastati alles rohkem kui sajand hiljem, kui Taani oma Eesti valdused pärast Jüriöö ülestõusu Saksa ordule müüs. Tallinna komtuurkond hõlmas taas endised Revala ja Harju alad, mis olid selleks ajaks juba kokku sulanud Harjumaaks. Oma uuest moodustamisest kuni likvideerimiseni komtuurkonna piiride osas olulisi muudatusi ei toimunud.
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna komtuurkond piirnes läänes ja edelas Saare-Lääne piiskopkonnaga, lõunas Pärnu ja Viljandi komtuurkonna ning idas Järva ja Rakvere foogtkonnaga.
Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna komtuurkonda juhtis Tallinna komtuur, kes oli üks mõjukamaid orduametnikke Vana-Liivimaal. Tema käes oli ka kõrgeim sõjaline, haldus- ja kohtuvõim komtuurkonnas. Lisaks komtuurile on nimeliselt teada ka linnusekomtuure (Hauskomtur), peamehi (linnusepealikke), moonamuretsejaid ja teisi majandusametnikke. Et Tallinna Linnaarhiivis on säilinud väga palju keskaegset materjali, on näiteks linnusekomtuuride loend tõenäoliselt peaaegu täielik.
Ametlikult kuulus Tallinna komtuurkond koos Rakvere, Toolse, Narva ja Vasknarva foogtkonnaga Saksa ordu kõrgmeistri valitsuse alla, kuigi tegelikku võimu teostas alates 1347. aastast neil aladel Liivi ordu. Kõrgmeistrid reaalsesse valitsemisse end tavaliselt ei seganudki, kuigi mõnikord nõudsid nad näiteks Tallinnalt ja Harju vasallidelt kuulekust ennekõike endale ja mitte Liivi ordumeistrile. Kaksikvalitsuse probleem lahenes pärast pikka protsessi, mis algas 1457. aastal, lõpuks Liivi ordumeistri kasuks; ordumeister Wolter von Plettenberg sai 1525. aasta alguses, pärast suure rahasumma maksmist kõrgmeistrile Põhja-Eesti ainsaks isandaks.
Kiriklikult kuulus Tallinna komtuurkond Tallinna piiskopkonda, viimase keskus asuski Tallinnas. Piiskopkond kuulus ametlikult Lundi peapiiskopkonda, seega polnud Põhja-Eestil otseseid kiriklikke seoseid Riiaga. Kirikliku haldusjaotuse kohaselt jagunes Tallinna komtuurkond kihelkondadeks, mille piirid ei pruukinud aga ühtida poliitilistega.
Halduslikult jagunes komtuurkond ordu- ja vasallimõisateks, mis tegelesid maksudekogumise ja kohaliku kohtumõistmisega. Vasallimõisaid oli Tallinna komtuurkonna aladel tunduvalt rohkem kui lõunapoolsetes orduvaldustes, sest Taani ajal oli sisuliselt kogu Harjumaa läänistatud. Ka ordu ei hakanud ajama vasallide väljatõrjumispoliitikat, vaid püüdis enendega hästi läbi saada. 1397. aastal laienes Tallinna komtuurkonna vasallidele, nagu ka teistele Põhja-Eesti läänimeestele, Jungingeni armuõigus.
Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna komtuurkonna maadele jõudsid venelaste röövsalgad 1558. aasta suvel, kuid selle alasid ei vallutatud. Kuid viimane komtuur Franz von Siegenhoven mängis kokku Põhja-Eestit Taani võimu alla viimist tahtva Christoph von Münchhauseniga ja andis Tallinna väikese linnuse ehk ordulossi viimase kätte ning lahkus ise Liivimaalt. Orduväed suutsid oma võimu komtuurkonnas küll peagi taastada, kuid uut komtuuri enam ametisse ei seatud. 1560. aastal määras ordumeister Gotthard Kettler komtuuri kohusetäitjaks Caspar von Oldenbockumi, kes oli sel kohal kuni 1561. aasta suveni, mil Poola abivägesid mitte tahtvad Tallinn ja Harju-Viru rüütelkond ühes Järvamaa vasallidega alistus Rootsile. Nõnda likbvideerus lõplikult ka Tallinna komtuurkond.