Kopli mõis

Allikas: Vikipeedia

Kopli mõis (ka Telliskopli mõis; saksa keeles Ziegelkoppel) oli Tallinna linnamõis Harjumaal, Kopli poolsaarel. Tänapäeval jääb see Põhja-Tallinna linnaosa Kopli, Sitsi ja Paljassaare asumisse. Mõisasüdame aadress on tänapäeval Maleva tänav 2d.[1]

Kopli poolsaare ja Tallinna ümbruse kaart 1791–1810 avaldatud Ludwig August Mellini Liivimaa atlasest

Mõis rajati keskajal piirkonna majandamiseks (loomade karjatamine, heina niitmine ja metsa kasutamiseks).[2] Selle alale rajati 14. sajandil (esimene kirjalik teade 1365. aastast) ka linna telliselööv, millest pärineb ka mõisa saksakeelne nimetus.[2]

Omaaegse Kopli mõisa rentnikud olid kohustatud rendiaja jooksul istutama Kopli poolsaarele kindla arvu tammi, mida kasutati linna veevarustuse puittorustikkude ja suurtükilafettide valmistamiseks[3].

1689. aastal redutseeriti Kopli mõis Rootsi riigile, kuid Vene riigi ajal läks see uuesti linna kätte.[2]

Pärast Põhjasõda oli mõisa härra Jobst Johan von Hausen (Husen)[4].

1774. aastal rajati mõisa maadele Niguliste ja Oleviste koguduse uus kalmistu. 1820. aastal oli Kopli mõisas maad 525 ha, mille põllupinda oli 11 ha.[2]

1912. aastal hakati mõisa maid laialdaselt müüma või andma rendile Vene riigile uute laevatehaste ja uue mereväebaasi jaoks.[5]

Mõisast on tänapäeval alles ümberehitatud hooneid ja haljastuse osi.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "MTÜ Professorite Küla Seltsi liugkaart". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2016. Vaadatud 4. juulil 2016.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 235. ISBN 9985701690.
  3. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Kultuur ja Elu, 1964 nr 7, lk 408-409
  4. Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 2
  5. Jaan Tamm, toim (2004). Tallinna entsüklopeedia. Kd 1. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 236. ISBN 9985701690.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Robert Nerman. "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940". Tallinn 1995. 320 lk. ISBN 9985601246 (köites)
  • Robert Nerman. "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940". 2., täiend. vlj. Tallinn 2002. 504 lk. ISBN 9985780361 (köites)
  • Robert Nerman, Karin Paulus. "Põhja-Tallinn". Jalutaja teejuht. Tallinn 2006. Lk 47
  • Alo Särg. "Kopli linnamõis (ka Telliskopli)". // Tallinna mõisad ja mõisnikud. Argo. Tallinn 2010. Lk 47

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]