Mine sisu juurde

Sitsi tänav

Allikas: Vikipeedia
Kaart
Kaart
Sitsi tänav
Puuvillavabriku koolihoone, Sitsi 1
Sitsi 16

Sitsi tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas[1] Sitsi asumis.[2] Tänav algab Tööstuse tänavalt (Sitsi mäelt) ja lõppeb Sõle tänavaga ristudes. Tänavaga ristuvad Kopli tänav, Puuvilla tänav ja Niidi tänav. Sitsi tänav on 607 meetri pikkune ja kannab registrinumbrit 7840629.[3]

Sitsi tänava piirkonna hoonestus rajati Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku asulana.

Tänava nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Tänav rajati 1916. aastal ja sai nime Balti Puuvillavabriku (rahvasuus Sitsivabrik) järgi.[19] Tänava saksakeelne nimi oli Zitzstraße ja venekeelne Ситцевая улица.

6. oktoobril 1953 nimetati Sitsi tänav Vladimir Majakovski järgi ümber Vladimir Majakovski tänavaks ehk Majakovski tänavaks.[20] Sel perioodil hõlmas Majakovski tänav ka praegust Kari tänavat. Algne tänavanimi taastati 3. augustil 1990.[19]

Sitsi tänava kant Kopli poolsaarel oli veel 1890. aastatel lai lage ala. John Elfenbein esitas Tallinna linnavalitsusele palve 50 tiinu (1 tiin = 1,09 ha) maa ostmiseks Kopli tänava (tollal Telliskopli tee) ja Kopli lahe vahel, kuhu oli kavas rajada suur tööstusettevõte. 23. veebruaril 1899 alustati tühermaale vabrikuhoonete ja elumajade ehitamist.

1923. aastal[21] ehitas Tallinna linnavalitsus Sitsi tänavale, Balti Puuvillavabriku kõrvale, 7 ühesuurust ajutist barakkelamut nn. Sitsi kasarmud[22], Tallinna sotsiaalosakonna hoolealuste jaoks[23].

  1. Eesti Keele Instituut. "Tallinna tänavad linnaosade kaupa". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 23.01.2018.
  2. Eesti Keele Instituut (05.01.2016). "Tallinna tänavanimed". Kohanimeandmebaas. Vaadatud 23.01.2018.
  3. Maanteeamet. "Riiklik Teeregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.12.2017. Vaadatud 23.01.2018.
  4. Koolihoone (1913) kultuurimälestiste registris
  5. Meistrite elamu (1900) kultuurimälestiste registris
  6. Asula pesuköök (1900) kultuurimälestiste registris
  7. Hobusetall (1900) kultuurimälestiste registris
  8. Ametnike elamu (1900) kultuurimälestiste registris
  9. Tööliselamu Sitsi tänav 5a (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  10. Tööliselamu Sitsi tänav 5b (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  11. Tööliselamu Sitsi tänav 7 (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  12. Tööliselamu Sitsi tänav 9 (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  13. Tööliselamu Sitsi tänav 11 (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  14. Tööliselamu Sitsi tänav 13 (1923) kultuurimälestiste registris
  15. 1 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. "Ehitisregister".
  16. Asula kirik (Kõikide Kurbade Rõõmu Jumalaema kirik) (1913) kultuurimälestiste registris
  17. Asula saun (1901–1905) kultuurimälestiste registris
  18. Tarvitajate Ühistu hoone (1920–1930) kultuurimälestiste registris
  19. 1 2 Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 294. ISBN 978-9949-33-215-1.
  20. Aleksander Kivi (1972). Tallinna tänavad. Tallinn: Valgus. Lk 74.
  21. Ene Mäsak, Tööliskasarmutest Tallinnas XX sajandi esimesel poolel, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 3, lk 311
  22. Ene Mäsak, Tööliste korterioludest Eestis aastail 1920-1940 kodanliku ajakirjanduse valgusel, Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 17, 1968, nr 2, lk 167-168
  23. Ene Mäsak, Tööliskasarmutest Tallinnas XX sajandi esimesel poolel, lk 314

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]