Mõdu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Konstantin Makovski. "Peeker mõduga". Umbes 1910
Munga Pruulikoja "Suveöö päike" on Eesti käsitöömõdu, milles on kasutatud lisandina hibiskust ning mis liigitub seega metheglin'i kategooriasse.

Mõdu on alkohoolne jook etanooli sisaldusega 3,5–20[viide?] mahuprotsenti ja suhkrusisaldusega 8–10%.

Mõdu on üks vanemaid alkohoolseid jooke. Selle tooraineteks on läbi aegade olnud mesi ja vesi, kuid see võib sisaldada ka puuvilju, vürtse, linnaseid või humalaid. Mõdu võib olla nii karboniseeritud kui ka karboniseerimata ning kuiv, poolmagus või magus. Termineid "mõdu" ja "meevein" võib kasutada sünonüümselt, kuigi mõnedes kultuurides eristatakse neid üksteisest. Näiteks Ungaris peetakse mõduks jooki, mis on valmistatud meest, veest ja õllepärmist; meevein on aga valmistatud vees lahustatud meest ning viinamarjade või teiste puuviljade jääkidest.

Tänapäeval pole termin "mõdu" seadusega määratletud[1], seega ei pruugi mõdu nime all müüdavad joogid eelnevale kirjeldusele vastata. Selle asemel on tegu reeglina õllega, millele on maitseks lisatud väheses koguses mett.

Mõdu ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tihti arutatakse õlle- ja veinisõprade vahel, mis võis olla maailma esimene alkohoolne jook. Kuigi tegelikult ei saa sellele küsimusele kunagi lõplikku vastust anda, on siiski põhjust arvata, et just mõdu võis see esimene olla. Nimelt võib mõdu esineda looduslikult, ilma inimese sekkumiseta, kui vette kukkunud või muul viisil märjaks saanud mesi õhus lendleva pärmi poolt käärima pannakse.

Aastatuhandeid kasutatigi mõdu kääritamiseks just looduslikku pärmi: meega segatud vesi jäeti lahtiselt õue seisma ja oodati kuni looduses esinev pärm selle ära kääritab.

Arheoloogilistest leidudest, millel on tuvastatud mõdu jääke, on vanimate seas umbes 7000 aastat eKr Põhja-Hiinast pärit potikild. Sellelt tuvastati mõdu, riisi, puuviljade ja kääritamise jälgi.[2]

Mõdu liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Mõdul on palju alaliike, mis võivad omavahel maitse poolest suuresti erineda. Peale mee kasutatakse mõdus tihti ka lisandeid, sealhulgas näiteks puuvilju ja vürtse. Mõdu iseloom oleneb ka laagerdumise ajast ning pärmist, mida kääritamisel kasutatakse.[3] Mõdu võib olla ka mitut liiki jookide segu, näiteks kutsutakse õunte ja kaneeliga tehtud mõdu kas cyser'iks või õuna-metheglin'iks.

Metheglin on vürtsidega (nelk, kaneel, muskaat) või ürtidega (angervaks, humal, lavendel, kummel) valmistatud mõdu.[4][5]

Cyser on mõdu ja siidri segu. Enamasti kasutatakse puuviljalisandina õunu.

Melomel'iks kutsutakse mõdu, mis on valmistatud marjadest (vaarikas, põldmari, maasikas).[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riigiteataja. "Alkoholide määratlused".
  2. Odinsson, Eoghan. "Northern Lore: A Field Guide to the Northern Mind-Body-Spirit". 2010. Kasutatud 19.10.2018.
  3. Eoghan Odinsson, Northern Lore, p. 160
  4. Tayleur, W.H.T.; Michael Spink (1973). The Penguin Book of Home Brewing and Wine-Making. Penguin. p. 292. ISBN 0-14-046190-6.
  5. Aylett, Mary (1953). Country Wines, Odhams Press. p. 79
  6. Tayleur, p. 291.