Cornelius Hasselblatt

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Cornelius Hasselblatt oma raamatutega, 2016

Cornelius Theodor Hasselblatt (sündinud 17. augustil 1960 Hildesheimis) on Hollandis elav estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist. Ta oli 1998–2014 Groningeni Ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride professor. Hasselblatt on Tartu Ülikooli audoktor ning Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Elukäik ja teadustegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Hasselblatt lõpetas 1986. aastal Hamburgi Ülikooli magistrantuuri fennougristina. Pärast doktorantuuri kaitses ta 1990. aastal sealsamas väitekirja.

Aastatel 1989–1991 elas ta Helsingis, 1992–1995 Göttingenis ja aastast 1995 jälle Hamburgis.

1998. aastal nimetati ta Groningeni ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride professoriks. Õppetool kaotati 2014. a. Tema käe all on kaitsnud oma väitekirja muu hulgas Rogier Blokland, kes on aastast 2014 Uppsala Ülikooli fennougristika professor.

Ta on avaldanud aastast 1983 Saksamaal kirjutisi eesti kirjandusest. Aastast 1985 asutas ta koos Tapio Mäkeläineni ja teiste estofiilidega ajakirja Estonia. Ta on tõlkinud saksa ja hollandi keelde Mati Undi, Jaan Krossi, Maimu Bergi, Viivi Luige jt eesti kirjanike loomingut.

Ta avaldas 2006 monograafia "Eesti kirjanduse ajalugu" (originaalpealkirjaga "Geschichte der estnischen Literatur", eesti keeles 2016 sarjas "Heuremata"), mis pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia vabas kategoorias.[1] Ta oli Wellesto liige ja on aastast 2017 Kirjanike Liidu liige.

Publikatsioonid (valik)[muuda | muuda lähteteksti]

Monograafiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Das estnische Partikelverb als Lehnübersetzung aus dem Deutschen". Wiesbaden: Harrassowitz 1990. 245 S. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 31)
  • "Grammatisches Wörterbuch des Estnischen". Wiesbaden: Harrassowitz 1992. 227 S. (Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 35)
  • "Lehrbuch des Estnischen". Wiesbaden: Harrassowitz 1995. 196 S.
  • "Minderheitenpolitik in Estland. Rechtsentwicklung und Rechtswirklichkeit 1918–1995". [Hamburg / Tallinn:] Bibliotheca Baltica 1996. 154 S.
  • "Estnische Literatur in deutscher Sprache 1784–2003. Bibliographie der Primär- und Sekundärliteratur". Bremen: Hempen Verlag 2004. 180 S.
  • "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart". Berlin, New York: Walter de Gruyter 2006. 869 S.
  • "Estnische Literatur in deutscher Übersetzung. Eine Rezeptionsgeschichte vom 19. bis zum 21. Jahrhundert". Wiesbaden: Harrassowitz 2011. 476 S.
  • "Van IJstijd tot Skype. Korte geschiedenis van Estland". Met redactionele medewerking van Marianne Vogel. Antwerpen – Apeldoorn: Garant 2012. 255 S.
  • "Ich liebte eine Estin. Autobiografische Streifzüge". Husum: ihleo verlag 2012. 520 S.
  • "Eemalt vaadates. Veerand sajandit eesti kirjandusega". (Studia litteraria Estonica, 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 512.
  • "Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic". Helsinki: Finnish Literature Society – SKS 2016. 144 pp. (Studia Fennica Folkloristica 21) [1]
  • "Eesti kirjanduse ajalugu". (Heuremata.) Tartu; Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016, lk 736.
  • "Eesti kirjanduse 100 aastat". Tallinn: Post Factum, 2019.

Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kuhu tõttad, eesti keel? ("Muutuv keel"). – Keel ja Kirjandus 42 (1999), nr 4, 227–234.
  • Kas piiratud ja dekadentne? Baltisaksa aadli kujutamisest Jaan Krossi proosas. – Keel ja Kirjandus 43 (2000), nr 9, 654–660.
  • Eesti keele ainsuse sisseütlev on lühike. – Keel ja Kirjandus 43 (2000), nr 11, 796–803.
  • Estonian between German and Russian: Facts and fiction about language interference. – Languages in Contact. Ed. by Dicky Gilbers, John Nerbonne, Jos Schaeken. Amsterdam, Atlanta, GA: Rodopi, 135–144.
  • Kann Geschichte schön sein? Zur Konstruktion von Vergangenheit in zwei Romanen Viivi Luiks. – Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte. NF VIII (1999), 419–433.
  • Rudolf Sirge preislastest ametnike töölaual. Eesti kirjanduse välisretseptsiooni kõrvalteid. – Keel ja Kirjandus 46 (2003), nr 2, 81–91.
  • The Fairy Tale of Socialism: How 'Socialist' was the 'New' Literature in Soviet Estonia? – The Sovietization of the Baltic States, 1940–1956. Ed. by Olaf Mertelsmann. Tartu: KLEIO ajalookirjanduse sihtasutus 2003, 227–236.
  • Stalini pikk vari üle tuulise ranna. Aadu Hindi "Tuulise ranna" kohandumine/kohandamine meie päevadeni. – Kohanevad tekstid. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu 2005, 271–284.
  • Inimesekujutuse murendamine Viivi Luige luules. – Looming 11/2006, 1716–1721.
  • 1905. aasta eesti romaanis. – Keel ja Kirjandus 50 (2007), nr 11, 864–877.
  • Jacob Grimm und Estland. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen 32/33. Gedenkschrift für Eugen Helimski. Hamburg: Helmut Buske Verlag, 157–169.
  • Kui(das) Eestis hakati lugema (?) Eesti lugemisajaloo visand. – Vikerkaar 1-2/2011, 128–138.
  • Von Folklore zu Literatur. Folkloristische Metamorphose bei der ausländischen Kalevipoeg-Rezeption. – Finno-Ugric Folklore, Myth and Cultural Identity. Proceedings of the Fifth International Symposium on Finno-Ugric Languages in Groningen, June 7–9, 2011. Edited by Cornelius Hasselblatt, Adriaan van der Hoeven. Maastricht: Shaker 2012, 63–72 (Studia Fenno-Ugrica Groningana 7).
  • Wilhelm Schott als Wegbereiter der deutschen Finnnougristik. – Finnisch-Ugrische Forschungen 62 (2014), 77-183.
  • The representation of gender in Estonian. – Gender Across Languages. Volume 4. Edited by Marlis Hellinger and Heiko Motschenbacher. Amsterdam, Philadelphia: John Benjamins 2015, 125-151.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Cornelius Hasselblatt on ema suguvõsa poolt pärit Hessenist ning osalt baltisaksa vaimulike suguvõsast. Tema isa Theodor Hasselblatt oli luterlik pastor Hildesheimi lähedal Gross-Iides ja Hannoveris, vanaisa Bruno Hasselblatt oli Tallinna Jaani koguduse õpetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 354, 366
  2. "Akadeemia valis uued välisliikmed", 2. detsember 2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]