Paharet
Paharet on müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg". Etümoloogia sõnaraamatu järgi on paharet paha vaim või kurivaim, põrgu kujutelmas väike kurat, sarviku abiline.
Pahareti poegasid on mainitud rahvuseepose kümnendas loos (Kikerpära soo. Vetevaimu kuld. Jõukatsujad. Võlatasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus.)
Kalevipoeg läks hobust ostma, käis Virus, Harjus ja Järvas ning linnulaul metsas juhatas talle teed, kuni ta jõudis soo juurde. Pahareti poegadele oli nende järv kitsaks jäänud, nad pidid pere juurest ära tulema ning arvasid uueks koduks soo sobiv olevat.
- Sealap leidsid õnne soovil
- Suures K i k e r p ä r a soossa
- Kogemata kohakese,
- Kuhu koer ei korjaks kodu,
- Penipoeg ei pesapaika.
- Pahareti poegadelle
- Paistis paika meelepärast; [1]
Kuid nad ei jõudnud kokkuleppele, kes peaks soos pärisperemeheks saama ning läksid karvupidi kokku. Nähes Kalevipoega tulemas, palusid nad teda õigust mõistma. Kalevipoeg sõitles paharette
- Pööraspeaga poisikesed,
- Meelest tölbid mehikesed!
ning andis Alevipojale ülesandeks nööriga kummagi pahareti poja jaoks vastav osa rabast välja mõõta.