Georg Julius von Schultz

Allikas: Vikipeedia

Georg Julius von Schultz (tuntud ka Bertram-Schultzi nime all tema pseudonüümi Dr. Bertram järgi; 22. september 1808 Tallinn - 4. mai 1875 Viin) oli baltisaksa arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev estofiil.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Schultz pärines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid pärit Mecklenburgist. Isa varajase surma järel kasvas ta vanaisa juures Torma mõisas (seepärast kasutas ta vahel nime Schoultz de Torma). 1826-1833 õppis ta Tartu Ülikoolis meditsiini (oftalmoloogiat ja kirurgiat) ning seejärel praktiseeris Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820–1899).[1] Abielupaar kolis Peterburgi, kus suheldi nii Eesti haritlaste kui ka Peterburi patriootidega. Schultz tegeles muuhulgas ka eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega.[2] Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõbrana mõjutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos "Kalevipoeg" ning tõlkis viimase soovil ühe osa sellest saksa keelde.[2]

1853. aastal sai Schultz Peterburi Akadeemia prorektoriks ja Vene riiginõunikuks. Hiljem tõmbus ta tagasi eraellu, reisis läbi Euroopa ja alustas kirjanduslikku karjääri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus Berliinis Alexander von Humboldtiga, Württembergis Justinus Kerneri ja Ludwig Uhlandiga, Pariisis Heinrich Heinega ning Viinis Friedrich Hebbel. Viini-reisil Schultz suri, ta pälvis kenotaafi Matzleinsdorfi surnuaial.

Lapsed[muuda | muuda lähteteksti]

Tema tütred olid helilooja ja muusikateoreetik Ella Adaïewsky (1846–1926) ja kunstnik Pauline Geiger (1851–1934). Pauline poeg oli Austria luuletaja, kunstiajaloolane ja tõlkija Benno Geiger (1882–1965).[3]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Allgemeine Deutsche Biographie" herausgegeben von der Historischen Kommission bei der Bayerischen Akademie der Wissenschaften, Band 32, 1891
  • Benno Geiger "Memorie di un Veneziano" Vallecchi, Firenze 1958
  • Ylo M. Pärnik 2006 "Dr. Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram)" ISBN 9985-77-200-8
  • Georg Julius von Schultz-Bertram 2004 "Balti idealisti kirjad emale" Eesti mõttelugu nr 53; ISBN 9985-77-111-7
  • Cornelius Hasselblatt 2006 "Geschichte der estnischen Literatur. Von den Anfängen bis zur Gegenwart"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Theodora vanaisa oli arst ja kirjanik Johann Christoph Unzer (1747–1809), vanaisa vend oli kirjanik Ludwig August Unzer (1748–1774), nende isa oli Stolberg-Wernigerodede ihuarst Johann Christoph Unzer (1714–1773) ning tädi oli luuletaja Johanna Charlotte Unzer (sündinud Ziegler; 1725-1782).
  2. 2,0 2,1 2,2 Anu Allas, Tiina Abel, Väike Köleri sõnastik, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2001
  3. Benno elas aastatel 1884-1889, 1892 ja 1897 Tartus ning oma vanaisale kuulunud Rahuoru kõrvalmõisas Torma kihelkonnas.
  4. Käsitlus ninakorrektuurist (rinoplastikast)
  5. Anekdotisches über Dorpater Persönlichkeiten, z.B. Friedrich Georg Wilhelm Struve und Carl Friedrich von Ledebour, mit einem humoristisch-satirischen Anhang, in dem sich Dr. Bertram (rückwärts gelesen) als Dr. Martreb selbst zu kritisieren scheint
  6. Turanica tähistab turaani keeli ja rahvaid, nagu tollal nimetati soomeugrilasi.
  7. Eepiline poeem kirjutati 1850. aastal Lapimaal ning trükiti esmakordselt Stockholmis.