Muistend

Allikas: Vikipeedia

Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega.

Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena.

Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Erinevalt muinasjutust, mida esitatakse kuulamiseks teadliku fiktsioonina, on muistend üldjuhul tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv jutustus. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend peegeldab ja seletab pigem kohalikku kogemust.

Muistendeid on erinevalt liigitatud, kuid liikide piirid ei ole selged ega ranged, paljud muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki.

  • mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega)
  • tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
  • ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmustega)
  • kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega)
  • hiiumuistendid (jutustavad hiiglaste tegudest)

On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik" jt.)

Alates 1950. aastatest on folkloristid uurinud ka nn tänapäeva muistendeid (UFO-jutud jms).

Näide[muuda | muuda lähteteksti]

[Liivaküngas Sibula soos][1]

Korra sattunud Sibula soo pärast kaks kurjavaimu tülli. Tülitsesid päeva, tülitsesid teise, aga kumbki vaim ei jõua ära võita teist. Igaüks tahab sood enesele, sellest tuli tüli. Viimaks juhtub nägema nende tülitsemist mees. Mees hakkas kohe vaatama, mida kurjadvaimud kaklevad. Kui nad nägid meest, jätsid kurjadvaimud tülitsemise järele, kohe kutsuvad selle kohtumõistjaks tüliasja seletama. Kohe ütleb esimene: "See soo olgu minu!" Teine vasta: "Ei, see soo on minu!" "Mis sa räägid? Soo on ikka minu olnud!" "Aga ta ju kuulub tõepoolest minule!" Uuesti kurjadvaimud kaklema. Mees vahele. Kohe lahutab tülitsejad teineteisest. Kohe laseb enesele asja põhjalikult seletada. Kurjadvaimud seletavad kohe. Mees otsustab: "Suurem saab suurema osa, väiksem vähema osa! Piir vahele!" Kurjadvaimud vasta: "Hea küll, lähme kohe siis piirivaiu maha taguma!" "See ei aita! Teine võib öösel vaiad teisale tõsta ja oma maad suurendada! Kindel piir vahele!" "Kas kaevame kraavi vahele?" "Kraavi võiks suur vesi ära rikkuda ehk enesele uue voolukoha teha. Mägi aga seisab kindlamalt!" Kurjadvaimud lepivad mehe otsusega. Üks-kaks-kolm ametisse, kohe piirimäge tegema. Palituhõlmad liiva täs, liiv kohe kantakse piirile. Veavad ühe nädala, veavad, veavad teise, ja veavad üle kuu. Juba hakab kerkima Sibula soo peale liivaküngas, piiriks kurjadevaimude soo vahele. Sellest ajast võivad kurjadvaimud rahus elada ega lähe enam kunagi riidu. Liivamägi näitab mõlemile kurjalevaimudele oma õige piiri kätte.

ERA II 110, 545/6 (1) < Kuusalu khk. � Lennart (1935).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]