Ader

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib põllutööriistast; perekonnanime kohta vaata artiklit Ader (perekonnanimi); parvetamise ankrupuu kohta on artikkel Ader (ankur)

Adraga põllu kündmine

Ader on tööriist põllu kündmiseks. Kündmisel pöörab adrahõlm adra liikudes läbi mulla alumise mullakihi ülemise peale ja tekib künnivagu. Enne külvamist tuleb vagusid tasandada mõne teise mullaharimisriistaga, näiteks äkkega.

Adra vedamiseks (kündmiseks) rakendatakse adra ette tööloom (hobune või härg). Tänapäeval veab atra traktor. Traktoriadrad on sõltuvalt traktori võimsusest kuni kaheteistkorpuselised.

Adrad jagunevad künniatradeks ja muldamisatradeks ehk "muttideks". Künniader on ühepoolse hõlmaga, muldamisader kahepoolse hõlmaga.

Vanim ja kõige algelisem ader eesti aladel oli konksader. Mandri-Eestis kasutasid talupojad hiljem künniadrana põhiliselt harkatra, Lääne-Eestis ja saartel vannasatra, 19. sajandil tuli kasutusele hõlmader.[1]

Harkatra kasutati veel 20. sajandil kartulivagude tegemisel, pärast kartulite mahapanemist vagude kinniajamisel, kartulite muldamisel ning ka sügisel kartulite ülesvõtmisel vagude lahtiajamisel. Harkatra vedas peamiselt hobune, kes pidi vajadusel oskama käia vao peal või vao põhjas. Iga hobune seda ei osanud ja siis oli vaja veel üht inimest, kes hobust päitseid pidi talutas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 4