Varrak

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Lapu targast; kirjastuse kohta vaata artiklit Varrak (kirjastus) ja Varrak (kirjastus 1919), perekonnanime kohta vaata artiklit Varrak (perekonnanimi).

Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on mainitud eepose kuueteistkümnendas loos (" Lennuki" ehitus ja merereisi algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak, lapu tark.)

Kalevipoeg koos kaaslastega jõudis merereisiga laeval Lennuk Lapu randa ning kohtas siin Lapu tarka, Varrakut. Ta rääkis oma soovist jõuda maailma otsa ning palus Varrakut teejuhiks. Tark hoiatas teda ohtliku ettevõtmise eest. Kalevipoeg jäi endale kindlaks ja pakkus tasuks kulda ja hõbedat. Varrak küsis tasuks lisaks:

Pane palgaks peale hinna,
Mis sul kodu kütke′essa
Seina küljes seisenekse!"

Kalevipoeg nõustus ning merereis jätkus põhja suunas. Laev sattus neelukohta, kus purjed ja aerud enam hädas ei päästnud. Varrak leidis väljapääsu, ta võttis tündri, kattis punase riidega, kinnitas köiega ning viskas kalale söödaks. Valaskala neelaski sööda alla ning vedas laeva põrgusuu juurest eemale.

Jõuti Sädemesaare juurde ning Varrak keelas meestel maale minna. Sulevipoeg käis siiski saarel tulemäe juures ja leidis kõrbenud kuuega tagasi tulles, et too tuleküngas sobib rehekütjaks. Seejärel võeti suund kodurandadele, jõudmata maailma otsa. Kalevipoeg lubas siiski Varrakule kokku lepitud tasu anda. [1]

Üheksateistkümnendas loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja Kalevi tarkusraamat, Sõjateated) antakse teada, et Varrak oli Lindanisas Kalevipoja kojas ning leidiski midagi tasuks sobivat, mis oli seina külge aheldatud:

"Leidsin kirjalehekesi,
Raudakaanel raamatuda
Kindla ahelate kütkes.
Anna luba aruasja,
Vana kirja kaasa võtta!"

Vaatamata Sulevipoja ja Olevipoja manitsustele väärt raamatut mitte loovutada, jäi Kalevipoeg enda lubadusele kindlaks, teadmata, et tegu oli vana Kalevi Tarkuseraamatuga:

Kallim veel kui kuld ja hõbe
Seisis kütkendatud kirjas
Vanaaegne vaba põli,
Meie meestepoege priius...... [2]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]