Vanamoor
Vanamoor oli müütiline tegelane rahvuseeposes "Kalevipoeg".
Teda on mainitud rahvuseepose seitsmeteistkümnendas loos (Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Murueide tütarde tants.).
Kui Kalevipoeg ning tema sõbrad Alevipoeg, Sulevipoeg ja Olevipoeg olid peale Assamalla lahingut teel kodu poole läbi laane, nägid nad kuristiku koopas suitsu tõusmas. Kortsus palgedega vanamoor istus leelõuka ääres ja keetis leent. Küsijatele ütles, et keedab endale ja poegadele. Sulevipoeg ütles, et nad on nõus ise leent edasi keetma ja lisavad ka enda osa. Vanamoor hoiatas neid, et
- Vaadake, et võõras varas
- Pada ei saaks pühkimaie,
- Katlapõhja kuivatama, -
- Muidu peate, pojukesed,
- Tühja kõhtu kannatama. [1]
Mehed lubasid puhata ja kordamööda katelt valvata ning vanamoor puges põõsastikku magama. Nii Alevipoeg, Olevipoeg kui Sulevipoeg ei saanud aga katla valvamisega hakkama, sest murupinnast ilmus igakord kolme vaksa kõrgune Härjapõlvlase poeg, kes kavalusega ronis katla äärele ning sõi paja tühjaks. Hätta jäänud mehed pidid iga kord uue leeme tulele panema. Kalevipoja valvekorra ajal see härjapõlvlasel aga ei õnnestunud, sest too võttis mehikesel võlujõuga kuldkellukese kaelast ja andis lopsu kulmu peale. Härjapõlvlane kadus, sinine suitsujuga järel, kuristikku. Kui vanaeit ärkas, nägi ta võlukellukest
- Küll ta tundis kellukese,
- Sarvik-taadi salariista,
- Mis see rammu rohkendeleb,
- Kangust mehel kasvateleb. [1]
Vanamoor kargas seejärel härjapõlvlase kombel kuristikku.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]