Oskar Kallis

Allikas: Vikipeedia
Oskar Kallis
Oskar Kallise autoportree.jpg
Oskar Kallis. Autoportree. 1915
Sünniaeg 23. november, 1892
Tallinn, Eesti
Surmaaeg 1. jaanuar 1918 (25-aastaselt)
Jalta, Ukraina
Rahvus Eestlane
Tegevusala maalimine, joonistamine
Kunsti õppinud Laikmaa ateljeekool
Kunstivool juugend, sümbolism
Tuntud teoseid Kalevipoeg kellukest helistamas (19141915), Kalevipoeg allmaailmas (1915)
Mõjutatud Ants Laikmaa
Oskar Kallis: "Kalevipoeg"

Oskar Kallis (23. november 1892 Tallinn1. jaanuar 1918 Jalta) oli eesti maalikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Kallis sündis Tallinnas kojamehe perekonnas. Pärast isa surma 1898. aastal tuli tal aidata ema kolme õe-venna kasvatamisel. Pärast neljaklassilise Tallinna linnakooli lõpetamist 1910. aastal asus ta joonestajana tööle insener E. Boustedt'i juurde. 1914. aastal arvati ta Tallinna Peeter Suure Merekindluse ehituse joonestajaks, kellena töötas kuni 1917. aasta novembrini.

Kunsti õppimist alustas ta juba linnakoolis käies. Ta ühines 1903. aastal Tallinnas avatud Ants Laikmaa joonistamiskursustega. Aastatel 1905–1907 viibis Laikmaa Eestis eemal ning Kallise õpingud katkesid. Noor kunstnik katsetas iseseisvalt joonistamise, akvarelli ja õlimaaliga, tehes ka mitmeid kavandeid ja visandeid. Kallis huvitus elavalt kirjandusest, rahvaluulest ning arheoloogiast.

1912. ja 1913. aastal täiendas ta ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. 1913. aastal naasis Laikmaa kodumaale ning Kallis läks tagasi tema juurde õppima. Tuntud kunstniku juhendamisel suutis ta kiiresti leida end kunstnikuna. Kahjuks jäi Oskar Kallise elu lühikeseks. Tuberkuloos ja pingeline loominguline töö lisaks igapäevasele leivatööle kurnasid noore mehe tervise. 1917. aastal algatas Ants Laikmaa korjanduse, et viia haige noor kunstnik "soojale maale". Sama aasta detsembris õnnestus tal proua Senni Neggo abiga toimetada Kallis rongiga Jaltasse, kuid mõned päevad enne jõule 25-aastane kunstnik suri ning on maetud Jalta kalmistule Jaila mäe jalamil.[1]

Oskar Kallis osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917).

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Kallis oli üks esimesi ainult Eestis kunstihariduse omandanud kunstnikke. Siiski oli ta käinud ekskursioonidel Soome kunstimuuseumides, kus tutvus Akseli Gallen-Kallela loominguga ning Peterburis ja Moskvas, kus viis ennast kurssi näiteks Nikolai Roerichi teostega. Ta ühendas oma loomingus rahvakunsti ja juugendit.

Oskar Kallis sai "Kalevipoja"-aineliste pastellmaalidega silmapaistvaks rahvusromantilise suuna esindajaks (umbes 40 maali ajavahemikus 19121917). Oskar Kallise esimeste katsetustega Kalevipoja ainestiku vallas sai avalikkus tutvuda Tallinna Eesti Kunstiseltsi kunstikursuste esimesel ülevaatenäitusel 1912. Jätkates 1913. aasta sügisest õpinguid Laikmaa juures, töötas Kallis korduvalt läbi kogu Kalevipoja ainestikud, osalt pastellis, osalt joonistustes ning mõnel puhul ka õlis.[2]

Kallis on maalinud portreesid (sealhulgas kolm autoportreed) ja maastikke. Viimane eluaasta kujunes kunstnikul väga viljakaks ning sellest aastast pärinevad mitmed tema sümbolistlikud tööd, sealhulgas "päikese tsükkel" ning surma eelaimdusest kantud "Palavik", "Liiva-Annus" ja "Suudlus".

Oskar Kallis kujundas Eduard Vilde "Mäeküla piimamehe" (1916). Ta on loonud ohtralt ka mitmesuguste tarbeesemete (vaibad, sohvapadjad, käekotid, kardinad) kavandeid. Ta valmistas ka rahvusliku mööbli kavandeid.

1916. aastal kujundas Oskar Kallis koos Aleksander Mülberiga Eesti Rahva Muuseumi väljapaneku Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel, valmistades ühtlasi näituse neli plakatit. Veel samal aastal saatis kunstnik muuseumimärgi joonised, millele järgnesid 1917 plakatid ja rinnamärgi kavandid[3].

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Lennuk" (1914)
  • "Sulevipoja kalm" (1914)
  • "Kalevipoeg kasvatab tamme" (19141915)
  • "Kalevipoeg kellukest helistamas" (19141915),
  • "Kalevipoeg allmaailmas" (1915)
  • "Manala uks" (1915)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Ants Laikmaa, "Mälestades üht kurba jõuluõhtut – [[Päevaleht (1905)|]], 1918
  2. Alfred Vaga, "Kalevipoeg eesti kunstis" - Eesti Sõna, 28.05.1942
  3. H. Sild, Kunstnike kaasabist Eesti Rahva Muuseumi rajamisel ja vanavarakogumisel, TKM almanahh, 1972

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]