Viru rand

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Viru rand on paikkond rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Viru randa on mainitud eepose esimeses loos (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad.)

Kange Kalevite seltsi peres Taara tammemetsa ääres kasvas kolm poega. Üks poeg läks Venemaale, teine Turjamaale, kolmas istus kotka selga. Esimesest sai kaunis kaubamees, teisest vapper sõjamees, kolmas aga

Liugles üle Läänemere,
Veeres üle Viru mere,
Kuni õnne kohendusel,
Jumalikul juhatusel
Kotkas kõrge kalju peale
Viskas mehe Viru randa. [1]

Viru randa on mainitud ka eepose teises loos (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.)

Muistse põlve mälestusi Kalevipojast on kuuldud kõikjal

Astu Harju radadelle,
Sõida Lääne luhtadelle,
Veere Viru ranna äärde,
Mine Pihkva piiridelle, [2]

Kuuendas loos (Mõõga ostmine, Liigud ja taplus, Tamme raiumine ) raiub saare peal kasvanud suure tamme mitme sülla kõrguseks kasvanud mees kolme päevaga maha. Tammest tehakse Soome sild Viru ja Soome randade vahel.

Tüvest tehti tugev silda,
Painutati kena parvi
Kahel haarul üle mere.
Üks viis saarelt Viru randa,
Teine haaru Soome randa,
See′p see kuulus Soome silda [3]

Seitsmeteistkümnendas loos ( Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants) on mainitud, et Eesti radadel õitses seitse suve rahu ja õnn. Siiski lõppes rahu aeg ning vaenuväed jõudsid Viru randa:

Vaenuvanker vaotamaie.
Viru randa veerenekse
Sõjalasi sadasida,
Tappejaida tuhandeida,
Piinajaida pilvedena [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]