Põrgupiigad

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Põrgupiigad on müütilised tegelased rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Neid on mainitud eepose kolmeteistkümnendas loos (Rännak laudadega. Teekond allmaailma. Põrgupiigad.).

Peale seda kui Kalevipoeg on lauakoorma ära toonud, jõuab ta koopasse, kus kolm meest keedavad katlas leent. Selgub, et nad valmistavad oma peremehele Sarvikule einet. Kalevipoeg küsib teejuhatust ja läheb Sarvikut otsima. Ta jõuab raudukseni, millest läbi ei saa. Ukse tagant õpetab üks neid, kuidas seda teha. Kalevipoeg seejärel kohtab esimest põrgupiigat, kes soovitab tal võtta Sarviku vara, millel on võluvõime. Siis kutsub neid kohale ka oma õed:

Palus tuppa teise piiga,
Kes see kulda küürimassa,
Hõbedada haljastamas,
Kutsus õe kolmandama,
Kes see käinud hanekarjas
Lestajalgu lepitamas,[1]

Tegevad on põrgupiigad ka neljateistkümnendas loos (Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvikuga. Lahkumine.).

Põrgu vanaeit pannakase kööki kinni ja piigad tutvustavad Kalevipojale Sarviku valdusi ja eluruume - raudtuba, vasktuba, hõbedast tuba, kullast tuba ja teisi tubasid, kuna Sarvikut kodus pole. Ühtlasi kurdavad põrgupiigad oma kurba saatust:

Meie, õed õnnetumad,
Kaunid neitsid kolmekesi
Langesime lapsepõlves
Õnnetuse tuulehoolla,
Viletsuse vihmasaolla
Pärisorjaks Sarvikulle.[1]

Peale esimest edukat jõukatsumist Sarvikuga toob Kalevipoeg piigad koopa kaudu maa peale tagasi ning nende edasisest saatusest on juttu viiesteistkümnendas loos (Tagaajajad. Raudoja nõianeitsi. Olevipoeg ja linnaehitus. Põrgupiigade saatus.). Piigad lähevad mehele Kalevipoja sõpradele:

Alevite armas poega
Kosis kohe kolmandama
Neitsi noore enda naiseks...
Sulevipoeg, sugulane,
Valitses vanema piiga
Õhtuõnneks enesele...
Olevipoeg, hoonetarka,
Kosind hiljem kolmandama
Kasvandiku kodukanaks,[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]