Alevipoeg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".


Teda on esmakordselt mainitud rahvuseepose kümnendas loos (Kikerpära soo. Vetevaimu kuld. Jõukatsujad. Võlatasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus.).

Pahareti poegadele oli nende järv kitsaks jäänud, nad pidid pere juurest ära tulema ning arvasid uueks koduks soo sobiv olevat. Kuid nad ei jõudnud kokkuleppele, kes peaks soos pärisperemeheks saama. Nähes Kalevipoega kaaslastega tulemas, palusid nad teda õigust mõistma. Kalevipoeg tegi Alevipojale ülesandeks nööriga kummagi pahareti poja jaoks vastav osa rabast välja mõõta.

Alevipoja askeldusi märkas Vetevaim. Pärimise peale, et mis tööd tehakse, vastas Alevipoeg, et tahab veevoolu seisma panna. Vetevaim paluma, et jätke jõgi paelumata, ta tasub kõige eest täiel mõõdul tõrkumata.

Alevipoeg pajatas:
"Kui sa kannad kamaluga
Vana kaabupesa võrra
Taalreid kokku kuhjanisti,
Siisap jätan sidumata,
Käigikohad kütkemata." [1]

Öösel kaevas Alevipoeg kaabu alla süllasügavuse augu. Järgmisel hommikul ei suutnud Vetevaim kaabut kuidagi rahaga täita, ehkki ta käis kuus korda raha järel. Peale Veteavimu tüssamist ja varanduse kättesaamist saatis Kalevipoeg Alevipoja Soome sepale mõõga eest võlga tasuma.

Eepose viieteistkümnendas loos (Tagaajajad, Raudoja nõianeitsi, Olevipoeg ja linnaehitus, Põrgupiigade saatus) kosis Alevipoeg endale ühe põrgupiigadest, kelle Kalevipoeg sarviku käest päästis.

Alevite armas poega
Nagu kukekene korvis
Kosis kohe kolmandama
Neitsi noore enda naiseks,
Kes kui hernekaunakene,
Oakene õitses õuel. [2]

Koos Sulevipojaga päästis Alevipoeg hiljem keskmise põrgupiiga tuuslari käest, kes oli piiga röövinud. Piiga sai seejärel Olevipoja naiseks.

Eepose kuueteistkümnendas loos (Lennuki ehitus ja merereisi algus, Teekond maailma otsa, Lapumaa ja Varrak, lapu tark) võttis Alevipoeg koos kaaslastega ette teekonna maailma otsa.

Seitsmeteiskümnendas loos (Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants) selgub, et lisaks Olevipoja ja Sulevipoja kantsidele:

Alevite armas poega
Laskis teise linnakese
Harjumaale asutada,
Keset sooda kasvatada, [3]

Koos kaaslastega võttis Alevipoeg seejärel osa Assamalla lahingust. Peale lahingut põrgupaja juures kapsaleent keetes võttis Kalevipoeg härjapõlvlaselt kuldse võlukellukese ning suundus läbi põrguvärava Sarvikut otsima.

Rahvuseepose üheksateistkümnendas loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja Kalevi tarkusraamat, Sõjateated.) jõudis Kalevite poega peale Sarviku aheldamist allilmast nelja kullakotiga maa peale tagasi. Alevipoeg ootas teda kuristiku koopasuul üksinda truult kolm nädalat. Mehe rammu näitas see, et ta võttis kojuminekul ühe kullakoti enda kanda.

Alevipoega osales ka eepose kahekümnendas loos (Valmistumine sõjaks, Lahingud, Raudmeeste saadikud, Kalevipoja surm, Põrgu väravas) mainitud viimases lahingus, kus hukkus Sulevipoeg:

Siiski langes sõbraseltsist
Palju maha eesti poegi;
Kes veel jäivad, kihutasid
Pelges pakku põgenema.
Olevipoeg Aleviga,
Kalevipoeg ise kolmas,
Seisivad kui raudaseina,
Kaljukünkad kohkumata,.....

Peale lahingut mindi kolmekesi järve äärde janu kustutama. Väsinud Alevipoja jalg vääratas kaldal, mees langes sügavasse vette ning uppus. Kalevipoeg ja Olevipoeg püstitasid talle kaldale kõrge kalmukünka. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]