Alevipoeg

Alevipoeg on Kalevipoja sõber ja võitluskaaslane Eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Teda on esmamainitud rahvuseepose 10. loos (Kikerpära soo. Vetevaimu kuld. Jõukatsujad. Võlatasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus.).

Pahareti poegadele oli nende järv kitsaks jäänud, nad pidid pere juurest ära tulema ning arvasid uueks koduks soo sobiva olevat. Kuid nad ei jõudnud kokkuleppele, kes peaks soos pärisperemeheks saama. Nähes Kalevipoega kaaslastega tulemas, palusid nad teda õigust mõistma. Kalevipoeg tegi Alevipojale ülesandeks nööriga kummagi pahareti poja jaoks vastav osa rabast välja mõõta.

Alevipoja askeldusi märkas Vetevaim. Pärimise peale, mis tööd tehakse, vastas Alevipoeg, et tahab veevoolu seisma panna. Vetevaim paluma, et jätke jõgi paelumata, ta tasub kõige eest täiel mõõdul tõrkumata.

Alevipoeg pajatas:

"Kui sa kannad kamaluga

Vana kaabupesa võrra

Taalreid kokku kuhjanisti,

Siisap jätan sidumata,

Käigikohad kütkemata."

Öösel kaevas Alevipoeg kaabu alla süllasügavuse augu. Järgmisel hommikul ei suutnud Vetevaim kaabut kuidagi rahaga täita, ehkki ta käis kuus korda raha järel. Pärast Veteavimu tüssamist ja varanduse kättesaamist saatis Kalevipoeg Alevipoja Soome sepale mõõga eest võlga tasuma.

Eepose 15. loos (Tagaajajad, Raudoja nõianeitsi, Olevipoeg ja linnaehitus, Põrgupiigade saatus) kosis Alevipoeg endale ühe põrgupiigadest, kelle Kalevipoeg sarviku käest päästis.

Alevite armas poega

Nagu kukekene korvis

Kosis kohe kolmandama

Neitsi noore enda naiseks,

Kes kui hernekaunakene,

Oakene õitses õuel.

Koos Sulevipojaga päästis Alevipoeg hiljem keskmise põrgupiiga tuuslari käest, kes oli piiga röövinud. Piiga sai seejärel Olevipoja naiseks.

Eepose 16. loos (Lennuki ehitus ja merereisi algus, Teekond maailma otsa, Lapumaa ja Varrak, lapu tark) võttis Alevipoeg koos kaaslastega ette teekonna maailma otsa.

17. loos (Sõjaratsu sõit, Assamalla lahing, Juhtumised põrgukatla juures, Murueide tütarde tants) selgub, et lisaks Olevipoja ja Sulevipoja kantsidele:

Alevite armas poega

Laskis teise linnakese

Harjumaale asutada,

Keset sooda kasvatada,

Koos kaaslastega võttis Alevipoeg seejärel osa Assamalla lahingust. Pärast lahingut põrgupaja juures kapsaleent keetes võttis Kalevipoeg härjapõlvlaselt kuldse võlukellukese ning suundus läbi põrguvärava Sarvikut otsima.

Rahvuseepose 11. loos (Sarvik-taadi aheldus, Õnneaeg, Pidu ja Kalevi tarkusraamat, Sõjateated.) jõudis Kalevite poega pärast Sarviku aheldamist allilmast nelja kullakotiga maa peale tagasi. Alevipoeg ootas teda kuristiku koopasuul üksinda truult kolm nädalat. Mehe rammu näitas see, et ta võttis kojuminekul ühe kullakoti enda kanda.

Alevipoega osales ka eepose 20. loos (Valmistumine sõjaks, Lahingud, Raudmeeste saadikud, Kalevipoja surm, Põrgu väravas) mainitud viimases lahingus, kus hukkus Sulevipoeg:

Siiski langes sõbraseltsist

Palju maha eesti poegi;

Kes veel jäivad, kihutasid

Pelges pakku põgenema.

Olevipoeg Aleviga,

Kalevipoeg ise kolmas,

Seisivad kui raudaseina,

Kaljukünkad kohkumata,...

Pärast lahingut mindi kolmekesi järve äärde janu kustutama. Väsinud Alevipoja jalg vääratas kaldal, mees langes sügavasse vette ning uppus. Kalevipoeg ja Olevipoeg püstitasid talle kaldale kõrge kalmukünka.