Mine sisu juurde

Freddie Mercury

Allikas: Vikipeedia
Freddie Mercury (1977)

Freddie Mercury (sünninimega Farrokh Bomi Bulsara; 5. september 1946 Stone Town, Zanzibar City, Sansibar24. november 1991 Kensington, London) oli rokkmuusik ja laululooja, inglise ansambli Queen solist.

Farrokh Bulsara sündis parsidest vanemate Bomi (1908–2003) ja Jer Bulsara (1922–2016) esiklapsena väikesel Sansibari saarel. 1952. aastal sündis ta õde Kashmira. Farrokhi koolitee algas viieaastaselt briti nunnade juhitud Sansibari misjonikoolis. Kolm aastat hiljem hakkas ta õppima St. Peteri nimelises internaatkoolis. Kooliajal hakkasid kaasõpilased Farrokhi kutsuma Freddieks, nimi jäi kasutusele ka pereringis.

Kooliajal tekkisid Freddiel mitmed huvid, eriti lummas teda aga muusika ja kunst. Koolis märgati poisi musikaalsust ja kooli juhtkond rahastas osaliselt tema muusikaharidust. Tänu sellele sai Freddie klaverimängu õppida. Kooliajal moodustas Freddie oma esimese bändi The Hectics, mis esines koolipidudel. Tänapäeval ei ole Freddie Mercury sünnikodu eriti tunnustatud. Maja on jäetud lagunema ja kusagil pole konkreetset märget, et see on muusiku lapsepõlvekodu. Freddiega seotu on Sansibaril peaaegu nagu avalik saladus: temast ei räägita, kuid kõik teavad teda. Eelkõige taunitakse seda teemat Mercury seksuaalse sättumuse pärast – Sansibari elanikud on väga konservatiivsed ega tunnista geisid.

Inglismaale emigreerumine

[muuda | muuda lähteteksti]

1964. aastal toimusid Sansibaris poliitilised muutused, mistõttu emigreerus Bulsara pere 1964. aasta alguses Inglismaale. 1964. aasta sügisel astus Freddie Isleworthi polütehnikumi, et sooritada kunstiõpetuses edasijõudnute eksam. 1966. aastast õppis ta Ealingi kunstikolledžis graafikat.

1960. aastate lõpul sai Freddie iidoliks Jimi Hendrix, keda ta püüdis igati jäljendada.

Kolledžis tutvus Freddie Tim Staffelliga, kes mängis basskitarri ansamblis Smile. Sõpruse arenedes sai Freddie külastada Smile'i proove, kus ta tutvus Brian May ja Roger Tayloriga. Kuigi muusika paelus teda, otsustas ta enne kutseliseks muusikuks hakkamist kooli lõpetada. Pingutused kandsid vilja ning 1969. aastal lõpetas Freddie Ealingi kunstikolledži graafiku ja kujundaja diplomiga.

Lavakarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

1969. aastal tutvus Freddie ansambliga Ibex ja ta võeti sinna laulma. Ibexis sai ta esimesed suure lava kogemused. Samal aastal otsustasid Freddie ja Roger avada müügileti Kensingtoni turul. Algul prooviti müüa kunstiteoseid, kuid äri ei edenenud. Hiljem müüdi stiilseid kasutatud rõivaid, mis läks märksa paremini. Müük lõpetati 18. septembril 1970, kui suri Jimi Hendrix, kelle mälestuseks müügilett suletigi. 1969. aasta septembris läksid Ibexi ja Freddie teed lahku. Aasta lõpuks sai temast Sour Milk Sea solist, kuid seegi ansambel ei kestnud kaua. Pärast seda asutas Freddie ise ansambli Wreckage, kuid ka selle lend jäi madalaks ning Freddie lahkus sealt märtsis 1970.

1970. aasta aprillis lahkus Tim Staffell Smile'ist ja Freddie võttis tema koha ansamblis üle. Bändi varasemad liikmed olid Brian May ja Roger Taylor. Freddie leidis, et nimi Smile ei ole piisavalt ambitsioonikas ning pärast mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks Queen. Queeni esimene kontsert oli 27. juunil 1970, kuigi kavalehtedel oli bändi nimi veel Smile. Samal ajal oli Freddie jõudnud arusaamale, et nimi Bulsara ei sobi mehele, keda ootab ees suur tulevik. Nõnda muutis ta perekonnanime Mercuryks, mis pidi viitama muistsete jumalate müütilisele käskjalale. Edasine on juba paljuski seotud Queeni kuulsuse ja ajalooga.

1970. aastal tutvus Freddie Mary Austiniga. Nad elasid koos seitse aastat ja jäid headeks sõpradeks ka hiljem.

Mercury esimene sooloprojekt, kus ta kasutas pseudonüümi Larry Lurex, sai alguse 1972. aastal.

1975. aastal oli Queen Jaapani turneel. Sealt sai alguse Mercury kirg jaapani kunsti ja antiigi vastu.

Aastatel 1970–1976 oli Mercuryl kombeks värvida musta küünelakiga oma vasaku käe, Mayl aga valge küünelakiga parema käe küüned.

7. oktoobril 1979 esines Mercury koos kuningliku balletitrupiga Royal Ballet. Ta polnud kunagi balletti tantsinud, kuid otsustas etendusest siiski osa võtta. Freddie tantsis koos trupiga laulude "Bohemian Rhapsody" ja "Crazy Little Thing Called Love" järgi.

1980. aastal otsustas Mercury oma imidžit muuta: ta lõikas juuksed lühemaks ja kasvatas vuntsid. Fännidele see ei meeldinud, nad kinkisid talle žiletiteri ja küünelakki.

1982. aasta lõpus otsustasid Queeni liikmed, et järgmisel aastal peavad nad puhkust. Mercury hakkas oma plaati tegema. Töö käigus tutvus ta Giorgio Moroderiga, kellega koostööst sündis laul "Love Kills".

1983. aasta mais käis Mercury Royal Operas vaatamas Verdi ooperit. Seal nägi ta esimest korda katalaani ooperitähte Montserrat Caballéd, kellest oli esimesest silmapilgust võlutud.

1985. aasta mais ilmus Mercury esimene sooloalbum "Mr. Bad Guy". Kuna 1987. aasta algus oli Queeni jaoks vaikne, hakkas Mercury uue sooloalbumi materjali salvestama. Veebruaris 1987 nägi ilmavalgust singel "The Great Pretender" (kaver The Plattersi laulust). Märtsis lendas Mercury Barcelonasse, kus tegi Montserrat Caballéle ettepaneku koos laule lindistada. Aprilli alguses algaski töö ühiste laulude kallal, mais 1987 esinesid nad koos Ibiza festivalil. Ühine album ilmus 10. oktoobril 1988.

Haigus ja karjääri lõpp

[muuda | muuda lähteteksti]
Freddie Mercury kuju Montreux's

Freddie Mercury viimane avalik kontsert oli 8. oktoobril 1988 suurel La Niti festivalil Barcelonas, kus tähistati olümpialipu saabumist Seoulist. Pärast albumi "The Miracle" ilmumist hakkas Mercury tervis järsult halvenema. Ta püüdis seda üldsuse eest varjata, kuid meedias hakkasid levima kuuldused, et Mercury põeb AIDSi. Ta mõistis, et haigus ei lase Queeniga enam turneele minna ning seetõttu pühendus ta uute laulude loomisele ja videote tegemisele, mis süvendas spekulatsioone tema halveneva tervise kohta veelgi.

Queeni viimaseks videoks jäi "These Are the Days of Our Lives", mis salvestati 30. mail 1991. Mercury halva väljanägemise tõttu (tema kaal oli langenud 76 kilolt 57-le) filmiti video must-valgena. 1991. aasta juunis ilmunud video ei jätnud kahtlust, et Mercury tervis pole korras. Viimastel elupäevadel ei saanud ta normaalselt süüa ega rääkida ning ta jäi praktiliselt pimedaks. Kolm nädalat enne surma otsustas ta lõpetada arstirohtude võtmise, et surma kiirendada.

23. novembril 1991 otsustas Freddie Mercury haiguse avalikustada. Päev hiljem, 24. novembril kell 18.48 (veidi rohkem kui 24 tundi pärast haiguse avalikustamist) suri ta oma kodus Londonis. Surma põhjus oli AIDSiga seotud kopsupõletik. Vahetult enne Mercury surma olid tema juures sõbrad laulja Dave Clark, majateenija Peter Freestone ja elukaaslane Jim Hutton. Laulja suri ajal, kui Jim Hutton tema voodiriideid vahetas. 27. novembril tuhastati Freddie Mercury Kensal Greeni krematooriumis. Tema maiste jäänuste asukohta teab vaid Mary Austin.

22. aprillil 1992 korraldasid Brian May, Roger Taylor ja John Deacon Freddie Mercury mälestuseks suure mälestuskontserdi, mille tulu läks AIDSi-vastaseks võitluseks.

Mercury muusikaliseks luigelauluks jäi 1995. aastal postuumselt ilmunud Queeni plaat "Made in Heaven", millel olid viimased enne tema surma salvestatud laulud. "Mother Love" salvestati Montreux's umbes pool aastat enne Mercury surma (13.–16. mail 1991), aga loo salvestamine jäi pooleli, sest laulja käis stuudios ainult siis, kui end hästi tundis. Laulda oli vaja veel viimane salm, kuid Mercury oli öelnud Mayle, et ta hetkel enam ei jaksa ning laulab viimase salmi hiljem. Stuudiosse tagasi ta enam ei jõudnud. See jäi viimaseks korraks, kui Brian May teda nägi. Freddie Mercury suri 45-aastaselt.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2003. aastast peetakse septembrikuus Šveitsis Montreux's Freddie Mercury mälestuspäeva. Genfi järve kaldapealsel alal asub ka talle püstitatud monument, mille autor on tšehhi skulptor Irena Sedlecká. See kuju on ka plaadi "Made in Heaven" esikaanel.

2018. aastal tehti Mercury elust ja lavakarjäärist film "Bohemian Rhapsody". Filmis kehastab Freddie Mercuryt näitleja Rami Malek, kes võitis selle rolli eest 2019. aastal Oscari parima meesnäitleja kategoorias.