Stan Getz

Allikas: Vikipeedia
Stan Getz

Stan Getz (2. veebruar 1927 Philadelphia6. juuni 1991 Malibu, California) oli USA tenorsaksofonist.

Juba 16-aastaselt mängis ta Jack Teagardeni bändis. Aastatel 1944–1946 kuulus Getz Stan Kentoni ja Benny Goodmani bigbändide koosseisu. 1947. aastal tegi ta koostööd Zoot Simsi ja Herbie Stewardiga, 1948. aastal lõi kaasa Ralph Burnsi plaadil "Early Autumn". Järgnevad 25 aastat püsis Getz kindlalt populaarsemate saksofonistide seas maailmas.

1950. aastate keskel langes Stan Getz sõltuvusse narkootikumidest. Sarnaselt mitmetele teistele Ameerika muusikutele nagu Kenny Clarke viibis ka tema 1950. aastate lõpul n-ö paguluses Skandinaavias. 1961. aastal läks ta USA-sse tagasi ning salvestas plaadi "Focus", mis sisaldab Eddie Sauteri arranžeeringuid.

Põhiliselt on Getz tuntud selle poolest, et ta üritas segada džässi ja bossanoova stiili. Getzile võlgnevad toetuse eest oma karjääri algusaastail tänu Gary Burton, Chick Corea, Tony Williams, Airto Moreira ja paljud teised tollal noored muusikud. 1970. aastate alguse free jazzi ja rocki liikumistega Getz kaasa ei läinud ja elas 1972. aastani Euroopas. 1980. aastate keskpaigas töötas ta õppejõuna Stanfordi ülikoolis.

Stan Getz oli oma instrumendi üks tähtsamaid tõlgendajaid džässiajaloos ning tugevate svingijuurtega improviseerija. Karjääri algusperioodil olid tuntavad Lester Youngi mõjutused, ent hiljem arendas Getz välja isikupärase stiili, mis eristus 1940. ja 1950. aastate agressiivsest bebopi-voolust. Getz oli üks vähestest muusikutest, kes suutis tänu oma instrumendi suurepärasele valdamisele jääda lüüriliseks ka väga kiirete tempode juures.