Riia OMON

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Riia OMON (Рижский ОМОН, Rižkii Otrjad Militsii Osobovo Naznatšenija) oli 1988. aastal NSV Liidu Siseministeeriumi korraldusel Läti NSV moodustatud ja Riias eraldatud sõjaväelinnakus asunud miilitsa eriüksus.

Riia OMON-i eesmärk oli alanud Läti iseseisvuspüüdluste käigus massirahutuste ohjeldamine ja vajadusel relvajõul mahasurumine. Eriüksused loodi Riias ja Vilniuses (Vilniuse OMON), aga Eestis NSV Liidu Siseministeeriumi keskvõimule alluvat miilitsa eriüksust tänu siseminister Marko Tibari vastuseisule ei moodustatud[1].

Miilitsa eriotstarbelistesalkade (oтряд милиции особого назначения (ОМОН)) loomise aluseks oli NSV Liidu Siseministeeriumi 3. oktoobril 1988 välja antud käskkiri nr 010-6, millega OMON-i ülesanneteks määrati:

  • avaliku korra kaitse ühiskondlik-poliitilistel, sportlikel, kultuurilis-vaatamisväärtuslikel ja muudel üritustel, samuti loodusõnnetuste, epideemiate, suuremahuliste tööstuslike avariide, katastroofide ja muude erakorraliste sündmuste korral;
  • grupiliste korrarahutuste tõkestamine;
  • relvastatud kurjategijate kinnipidamisüritustes osalemine[2].

Riia OMON-i juhid ja koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Riia OMON-i tegevus[muuda | muuda lähteteksti]


1991. aastal panid Riia OMON-i võitlejad toime vandalismiakte ka kolme Balti riigi majanduspiiripunktides:

  • 19. mail 1991 peksis rühm OMON-i liikmeid puruks Eesti-Vene kontrolljoonel asuva Luhamaa piiripunkti hoone sisustuse.
  • 23. mail 1991 käisid samad OMON-i liikmed Luhamaal, kaasas Leningradist pärit nõukogudemeelne teleajakirjanik Aleksandr Nevzorov.
  • Ööl vastu 8. juunit 1991 lõhkusid OMON-lased Luhamaal piiripunkti valveehituse, sõitsid piiriteenistuse bussiga maha tõkkepuu ja ajasid bussi kraavi.
  • 14. juunil 1991 käisid OMON-i liikmeid Eesti-Läti piiril asuvas Ikla piiripunktis, kus avasid tule piiriputkade pihta, panid süütepommiga põlema kaks soojakut ja kontrollpunkti hoone ning viskasid kordonihoonesse lõhkekeha.

Õigusmõistmine Riia OMON-i poolt toimepandus kuritegudes[muuda | muuda lähteteksti]

Läti Vabariigi Prokuratuuri menetluses on 76 juhtumit, milles OMON-lased osalesid. Süüdistus on koostatud vähemalt 160 OMON-lasele. Enamikku neist süüdistatakse Läti riigivõimu kukutamisele suunatud tegudes osalemises ning mitmeid lisaks ka ametiseisundi kuritarvitamises.

1996. suvel alustati Lätis kohtuprotsess kaheteistkümne 1991. aasta sündmustes osalenud OMON-lase üle, kuid 40 kunagist musta baretti oli täiendavalt Läti Peaprokuratuuri andmetel tagaotsitavaks kuulutatud. Kõik kohtu all olevad 12 OMON-last olid aga reamiilitsad, miilitsa erisalga juhtfiguure eesotsas selle kunagise komandöri Tšeslav Mlõnnikuga pole lätlased tabada suutnud. Läti eriteenistused otsivad veel 48 OMON-i liiget. Uurimisorganite arvates peidavad tagaotsitavad end Venemaal, Moldovas ja mujal. Ühtekokku kuulus Riia OMON-i umbes 200 võitlejat.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]