Graham Greene

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib inglise kirjanikust; Kanada filminäitleja kohta vaata artiklit Graham Greene (näitleja).

Graham Greene
Sünninimi Henry Graham Greene
Sündinud 2. oktoober 1904
Berkhamsted, Hertfordshire, Suurbritannia
Surnud 3. aprill 1991 (86-aastaselt)
Vevey, Šveits
Kirjandusžanrid kriminaalromaan
näidend
Mõjutanud Gilbert Keith Chesterton
Ford Madox Ford
Henry James
Joseph Conrad
François Mauriac
Evelyn Waugh
Marcel Proust
Fail:Graham Greene, Bassano.jpg

Graham Greene (2. oktoober 19043. aprill 1991) oli inglise kirjanduskriitik, romaani- ja näitekirjanik.

Kirjanik on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinda taotlema[1].

Graham Greene kannatas meeleheitehoogude käes (bipolaarne meeleoluhäire), mida tuli ravida psühhiaatriliselt[2][3].

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad Charles Henry ja Marion Raymond Greene pärinesid suurest mõjukast perekonnast, kuhu kuulus pankureid, ärimehi ja pruulikoja omanikke. Isa oli Berkhamstedi erakooli direktor. Vanemast vennast Raymondist sai väljapaistev füüsik ja mägironija, noorem vend Hugh sai BBC peadirektoriks (1960–1969).

1922. aastal astus Greene Suurbritannia Kommunistlikku Parteisse, kuid jäi sinna lühikeseks ajaks.

1926. aastal astus Greene katoliku usku, et abielluda Vivien Dayrell-Browninguga, kes oli samuti katoliiklusse pöördunud. Abielu sõlmiti 1927 ning sellest sündis kaks last, Lucy Caroline (1933) ja Francis (1936). 1948 asusid nad lahku elama, aga kuna lahutus oli neile kui katoliiklastele vastuvõetamatu, siis jäid nad ametlikult abiellu kuni Graham Greene'i surmani. Naine elas temast 12 aastat kauem, 99-aastaseks.

Aastatel 1926–1930 töötas Greene ajalehe Times kirjade osakonnas.

Teise maailmasõja ajal tegutses ta Briti luures. Selle koha otsis talle tema õde Elisabeth, kes juba varem Briti luures töötas. Greene'i ülemuseks ja sõbraks sai Kim Philby, kes hiljem osutus NSV Liidu välisluure spiooniks. Spioonitöö viis Greene'i paljudesse maailma vähetuntud paikadesse, mida ta edaspidi oma romaanides sageli kujutas. Tema esimene välisreis viis 1935 Libeeriasse. 1938 sõitis ta Mehhikosse ja uuris sealset katoliku kiriku varade sekulariseerimist. Teise Maailmasõja veetis ta Sierra Leones.

1940. aastal ilmus Greene'i esimene põnevusromaan "Vägi ja au", mille tegevus toimus Mehhikos. 1953 teatas Vatikani Püha Usu Doktriini Kongregatsioon, et see romaan kahjustab preestrite mainet, aga hiljem õnnestus Greene'il kui katoliiklasel kohtuda paavsti Paulus VI-ga ja paavst ütles, et kuigi tema romaani mõned osad võivad mõnda katoliiklast solvata, ei peaks Greene vastavat kriitikat liiga tõsiselt võtma.

Üks Greene'i tuntumaid teoseid on romaan "Meie mees Havannas", mis ilmus 1958. aastal ja Lennart Meri tõlkes juba 1961. aastal ka eesti keeles Loomingu Raamatukogus. See räägib mehest, kes raha teenimiseks võtab vastu töö spioonina ja fabritseerib terve spioonivõrgu, et ise tähtsamana paista ja selle spioonivõrgu ülalpidamiseks rohkem raha saada. Esialgu plaanis Greene selle romaani tegevuskohaks Eestit, aga romaani kirjutamise ajaks polnud Eesti enam maailmas aktuaalne teema, küll oli oluline Kuuba kriis ja sellepärast viis Greene sündmustiku Kuubale.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Graham Greene'i haud

Põnevus- ja kriminaalromaanid[muuda | muuda lähteteksti]

Novellid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Maalesõit". Tõlkinud A. Erikson – valimikus "Inglise novell", Eesti Raamat, Tallinn 1967, lk 148–161
  • "Meelehärm kolmes osas". Tõlkinud ja järelmärkuse kirjutanud Mati Soomre. Vikerkaar, 1991, nr 6, lk 35–41

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Peeter Olesk. Romaaniülikool: Graham Greene "Meie mees Havannas" Eesti Päevaleht, 25. aprill 2008
  2. Richard Greene. Extract from Graham Greene: A Life in Letters. The Times, 13. september 2007
  3. Graham Greene: A Life In Letters Book Reviews. Smh.com.au, 30. november 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]