Boriss Pugo
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Boriss Karlovitš Pugo (vene Борис Карлович Пуго; 19. veebruar 1937 Kalinin – 22. august 1991 Moskva) oli läti päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja riigiametnik. Ta oli Läti Kommunistiku Partei Keskkomitee I sekretär aastatel 1984–1988 ning NSV Liidu siseminister aastatel 1990–1991.
Pugo sündis läti kommunistide perekonnas Kalinini linnas Nõukogude Liidus ning pärast Läti annekteerimist asus koos vanematega elama Lätti. Pugo rääkis vene keelt paremini kui läti keelt.
Ta lõpetas aastal 1960 Riia Polütehnilise Instituudi. Aastal 1963 astus Pugo NLKPsse. Aastast 1961 oli ta komsomolitööl. Ta oli tehase komsomolikomitee sekretär, hiljem rajoonikomitee teine ja esimene sekretär, Läti LKNÜ KK sektorijuhataja, Läti LKNÜ Keskkomitee esimene sekretär ja ÜLKNÜ Keskkomitee sekretär. 1977. aastal sai ta Läti NSV Ministrite Nõukogu j.a Riikliku Julgeoleku Komitee aseesimeheks, aastatel 1980–1984 oli ta selle esimees.
Pugo sai laiemalt tuntuks vanameelse tegelasena, kes sai Konstantin Tšernenko ajal Läti NSV sisuliseks juhiks ning hiljem osales NSV Liidu siseministrina 1991. aasta augustiputšis. Pärast putšistide lüüasaamist sooritas ta enesetapu.