Padise klooster

Tsistertslaste ordu

Padise klooster
Üldinfo
Asukoht	Harju maakond Padise vald
Ehituse algus	14. sajand
Ehituse lõpp	16. sajand

Padise kloostri varemed.

Padise kloostri varemed.

Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava tähise sai. Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui kogu Põhja-Euroopas.

Ajalugu

Padise kloostri ehitus käis vaheaegadega üle 200 aasta.

Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Kloostri rajamine oli plaanis arvatavasti juba 13. sajandil. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale.

1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti.

Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid.

Põhihoonestiku pühitsemise tseremoonia toimus 1448. aastal.

Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi.

1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses, kelle käest rootslased ta 1561. aasta sügisel endale vallutasid.

1576. aastal kahepäevase piiramise ja ägeda suurtükitule tulemusena andsid selle kaitsjad eesotsas pealik Hans von Oldenburgiga alla ja loovutasid endise kloostri venelastele.

28. detsembril 1580. aastal pärast 13 nädalat kestnud piiramist loovutasid venelased lõpuks kloostri Rootsi sõjaväele. Pärast neid korduvaid piiramisi ja vallutamisi olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeiks. Seda mainiti veel 18. mail 1595 sõlmitud Täyssinä rahulepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.

Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1622. aastal Padise kloostri Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile. Ligi 150 aastat kasutati kloostrit eluhoonena, täpsemalt kirikut, mis oli muudetud vahelaega kahekorruseliseks.

1766. aastal klooster põles ja sellest ajast saadik on osaliselt varemeis. Sellest ajast sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana.

1770. aastatel ehitati kloostrist ida poole Padise mõisa uus peahoone. Ehitusmaterjali saadi kivide näol kloostri varemetest.

Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm.

Kuna väravatorn on rajatud jõe poole kaldus savikihile, purunes 20. sajandi alguspoolel väravatorn osaliselt maalihkes.

Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930tel aastatel.

Tänapäev

Kloostri asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann

Kloostri põhja poolne külg. 19. sajandil.
Autor: Carl Faehlmann

Kloostriõu

2001. aastal lõpetati viimased restaureerimistööd. Lääne- ja lõunakülg on veel varemetes.

Kloostri keskaegsest sisustusest on säilinud praegu Risti kirikus paiknev 14. sajandi kirikukell (Eesti vanim) ning sama sajandi haruldane Kolgata grupp (praegu Eesti Kunstimuuseumi filiaalis Niguliste kirikus).

Padise abtide nimekiri

• 1317?–1320 Johannes
• 1321–1326? Evert (Egbert)
• 1328 Nicolaus
• 1331 Egbert
• 1339 Johannes
• 1341–26. september 1345 Nicolaus
• 13. oktoober 1345 Johannes
• 5. veebruar 1346 – 1352 Nicolaus
• 1364–1376 Nicolaus Risebit
• 1379–september1388 Bertoldus
• 1392–1398 Johannes
• 1402?–1403 Kurt Kropelin
• 1407–1413? Johannes
• 1415–1418 Conradus
• 1423–1431 Tidemannus
• 1436–1438 Werner [vanme Hagen]]
• 1441 Michel
• 1447?–1453 Johannes Grues
• 1454 Nicolaus
• 1478 Tidemann
• 1488–1489 Johannes Vlemynck
• 1. jaanuar 1491 Georg Kone (ajutine)
• 1492 Hinrick Warnsbeck
• 1493–1504 Michael Sasse (algul visitaator)
• 1506 Johannes [von der Heyde]
• 1509–1524 Georgius Karnip
• 1524–1543 Everhardus Sunnenschin
• november 1544–1553 Ludovicus Duchsheerer
• 1555–1559 Georgius Conradi

Vaata ka

Padise vald

Kirjandus

• Jaan Tamm, "Padise klooster. Ehitus- ja uurimislugu". Kirjastus: TEA KIRJASTUS, ISBN 9789985719985, 2010, 136 lk

Välislingid

• Padise klooster kultuurimälestiste riiklikus registris
• 360° aeropanoraam / aerofoto
• Padise kloostri koduleht
• Padise kloostrist Harjumaa Muuseumi kodulehel
• Padise kloostrist Eesti mõisaportaalis
• Pilt
• Prospect des im ietzig Baltisch Portschen Kreiße gelegenen Klosters Padis, in seinen Ruinen Anno 1782
• "Teetöölised leidsid Harjumaalt keskaegsed müürijäänused", Tallinna Postimees, 12. august 2009