Sport
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.
Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Spordi algeid võib leida muisteist mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.
Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.
Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.
[redigeeri] Olümpiamängud
Antiikolümpiamängud
Kaasaegsed olümpiamängud
Olümpiaharta - Olümpiadeviis - Olümpiahümn - Olümpiakongress - Olümpialipp - Olümpiatuli - Olümpiasümbol - Olümpiaembleem - Olümpiasolidaarsus - Olümpialinn - Olümpiaad - Olümpiatõotus -Olümpiarituaalid - Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia - Olümpiamängude autasustamistseremoonia - Olümpiamängude autasud - Olümpiamängude auhinnamedal - Olümpiamängude mälestusmedal - Olümpiaorden - Olümpiaprintsiip - Olümpiaküla - Olümpiamargid - Olümpiamündid - Olümpiamuuseumid - Olümpia kunstikonkursid
[redigeeri] Spordiorganisatsioone
[redigeeri] Spordirajatised
Kuna sport nõuab võistlusreeglite järgimiseks kindlaid tingimusi, viib see sportimise keskkonna ehitamisele võistlusreegleile vastavalt. Staadion on rajatis, mis võimaldab mitmete erinevate spordivõistluste läbiviimist, peamiselt kergejõustiku aladel. Sisevõistluste jaoks ehitatakse võimlaid. Ujumisega seotud võistluste jaoks ehitatakse ujulaid, jalgrattavõistluste jaoks velodroome.
[redigeeri] Spordi negatiivsed tagajärjed
Spordi kaasnähuks on doping, mille levik on suurenenud koos võistlustel antavate auhindade kaalukusega. Samuti toob võistlussport ja eriti tippsport kaasa individuaalsete võimete ülehindamisest tulenevaid kehalisi vigastusi. Tippsportlaste eluiga on keskmisest elueast madalam.
Võistkondlik tippsport on suurel määral äriline, kus sportlased on ühtlasi müügi ja ostu objektiks.
