Pirita klooster

Allikas: Vikipeedia
Pirita kloostri asendiplaan 19. sajandist.
Autor: Carl Faehlmann
Pirita kloostri fassaad 19. sajandil. Vaade läänest.
Autor: Carl Faehlmann
Pirita kloostri fassaad kaasajal.

Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital.

Pirita Kloostri varemed vaadatuna jõe poolt. Esiplaanil Pirita jõgi parvega ja ülesõitjatega. Pirita Klooster ehitati 1407-1436 ja hävitati sõjas 1577.a.
Pirita kloostri varemed, vaade lääne poolt. 1935. aastal

Birgitta ordu emaklooster asus Kesk-Rootsis Vadstenas Rootsi aastast 1384 ja Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.

Birgitiinide ordu kloostrikorraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püha Birgitta ordu põhimõtteid ja sisekorda järginud klooster asutati 1407. aastal kolme Tallinna kaupmehe, Hinrich Swalbarti, Hinrich Huxeri ja Gerlich Kruse eestvedamisel. Klooster oli mõeldud elamiseks 60 nunnale, kelle eluruumid pidid olema eraldatud teiste kloostrielanike ja tööliste ruumidest. Kirik oli jaotatud kaheks, millest üks osa oli mõeldud nunnadele ja teine pool ilmikele, kes soovisid kloostrikirikus jumalateenistusel käia.

Birgitiinide ordu klooster[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pirita (Püha Birgitta ordu) kloostrit hakati ehitama 1417. aastal, ehitustöid juhtis Hinrich Swalbart, kes on ka kloostrihoonete üldplaani ja kiriku arhitekt. Krundi kloostrile kinkis ordule Liivi ordu, Pirita klooster oli omal ajal suurim Vana-Liivimaal ja oma 1360-ruutmeetrise pindalaga ka suurim kirikuhoone keskaegses Eestis.

Esimesed neli nunna saabusid kloostrisse juba 1412. aastal, kloostri kirik valmis ja õnnistati 1436. aastal.

Birgitta ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Vaimulikuks koguduse ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus oli 13 apostli eeskujul sama palju preestreid ja neil 72 õpilast, kusjuures kloostriõdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli püha Birgitta ordul kümneid kloostreid.

Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Nunnade ja munkade pool asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine. Kloostri nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv “lõputu tee” – ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad.

Birgitiinide ordu kloostri kirik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pirita kloostri kirik

Pirita kloostri kirik, mille sisemõõtmed olid 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli suurim kirikuhoone keskaegses Tallinnas.

Pirita keskaegsete abtisside nimekiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kloostri allakäik ja häving[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kloostri allakäik algas 1525. aasta reformatsiooni järel, 1564. aastal laastas klausuuri kahjutuli, 1575. aastal, Liivi sõja ajal, rüüstasid vene väed Ivan Julma juhtimisel kloostri esimene kord ja klooster põletati lõplikult maha 1577. aastal, kui kloostrit rüüstasid Liivi sõja käigus Tallinna piiravad Vene väed Ivan IV juhtimisel. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid.

Kloostrielu taastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1992. aastal taotles Birgitta ordu juht ema Tekla Eesti valitsuselt Birgitta ordu Tallinna kloostri varemete rendilevõttu. 1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad Eestisse. Nad elasid algselt Vatikani saatkonnahoones Kadriorus ja seejärel katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majas vanalinnas Munga tänav 4, kus asus ka nende ajutine klooster.

Klooster taastati 2001. aastal, kui lähedusse ehitati uus hoone. Aastail 2001–2004 juhtis kloostrit ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda.

Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias.

Kloostri preestrina teenib prelaat Vello Salo.

Kloostri nimest tuleb ka eestikeelne kohanimi Pirita.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1: Estland, Görlitz, 1930, (Dönhoff lk.39)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

59.46678824.836086