Üritusturism

Üritusturism ehk sündmusturism (inglise keeles event tourism) on üks turismi eriliike. Üritusturism tähendab, et reisitakse ürituse toimumise kohta ja osaletakse seal pealtvaataja, esineja või meeskonnaliikmena.

Termin "üritusturism" võeti laiemalt kasutusele 1980. aastatel. Esimest korda pälvis see suuremat tähelepanu 1987. aastal Uus-Meremaal, kui New Zealand Tourist and Publicity Department märkis, et üritusturism on tähtis ja jõudsalt kasvav rahvusvahelise turismi segment.

Üritusturismi võib määratleda kahest aspektist.

• Üritus kui turismiatraktsioon, mis pakub huvi nii kohalikele kui ka turistidele. Üritused on sihtkoha arengu käivitajad, elavdajad ja imago kujundajad.
• Üritus kui turusegment, mille järele on nõudlus – inimesed reisivad sihtkohta just kindla ürituse pärast või teevad mõnes turismisihtkohas viibides otsuse osaleda üritusel.

Üritusturismi eripära

Hetk Briti bändi Coldplay kontserditurneelt "A Head Full of Dreams"

Turismiliikide hulgas peetakse üritusturismi kultuuriturismi alamliigiks. Teised kultuuriturismi liigid on pärandkultuuriturism, mitmesuguste kultuurisuundadega seotud turism, kultuuriline linnaturism, rahvusturism, religioosne turism ja loominguline turism.

Üritusturism erineb teistest kultuuriturismi liikidest selle poolest, et üritusel on kindel toimumisaeg ja kestus. Tihti on üritused mõeldud konkreetsele sihtrühmale ja väljastpoolt sihtkohta tulijale. Seetõttu on üritusturism üks võimalus vähendada sihtkohas hooajalisust ja teenida tulu. Siiski ei ole üritusturism seotud ainult kultuuriüritustega, vaid samamoodi nagu teised turismiliigid hõlmab see ka muid turismiliike, nt spordi- ja äriturism.

Üritused

Üritus on unikaalne aegruumiline fenomen. Iga üritus on ainukordne, sest selle korraldamine ja läbiviimine ning sellel osalevad inimesed sõltuvad alati hetketeguritest. Seega muudab ürituse ligitõmbavaks teadmine, et üritusest osasaamiseks tuleb selle toimumise ajal kohal olla. Eri uurimustes ürituste ja nende mõju kohta on üritusi liigitatud eri tunnuste järgi.

Liigitamine suuruse järgi

Allpool on esitatud üks võimalus liigitada üritusi suuruse järgi.

• Megaüritused – üritused, mis meelitavad turiste ja pealtvaatajaid ligi üle maailma, mõjutavad globaalset majandust ja on suure meediakajastusega.
• Tunnusüritused – üritused, mis on väga tähtsad ja kuulsad, kuid ei pruugi külastajate arvu järgi olla suurüritused. Neid üritusi korraldatakse regulaarselt samas kohas. Toimumiskohast annab aimu ka ürituse nimi, nt Rio de Janeiro karneval.
• Suurüritused – üritused, mis pakuvad huvi väga paljudele osalejatele kui ka esinejatele, mistõttu meelitavad ligi rohkem külastajaid, nt Vormel 1 grand prix või Wimbledoni tenniseturniir.
• Kohalikud või kogukondlikud üritused – väikesemahulised üritused, mis kaasavad kohalikku kogukonda ja elavdavad seda.

Suurürituste liigitamine

Ühe suurürituste liigituse on välja pakkunud Martin Müller, kes jagab üritused giga-, mega- ja suurüritusteks.

Suurüritusi liigitatakse nelja teguri järgi: ürituse külastatavus, teleülekannete õiguste kogumaksumus, ürituse korraldamise kulud ja investeeritud summad. Iga teguri eest võib saada 1, 2 või 3 punkti.

Tabel 1. Suurürituste liigitamine

Suurus	Külastajate hulk	Teleülekannete õiguste kogumaksumus (USD)	Ürituse korraldamise kulud (USD)	Investeeritud summad (USD)
XXL (3 punkti)	> 3 miljonit	> 2 miljardit	> 10 miljardit	> 10 miljardit
XL (2 punkti)	> 1 miljon	> 1 miljard	> 5 miljardit	> 5 miljardit
L (1 punkt)	> 0,5 miljonit	> 0,5 miljardit	> 1 miljard	> 1 miljard

Sellise liigituse järgi jagunevad üritused järgmiselt:

• gigaüritus 11–12 punkti,
• megaüritus 7–10 punkti,
• suurüritus 1–6 punkti.

Liigitamine tüübi järgi

Tüübi järgi on üritusi liigitatud järgmiselt:

• kultuurilised, poliitilised, meelelahutuslikud, riiklikud ja kunstiüritused;
• äri- ja kaubandus-, haridus- ja teadusüritused;
• spordivõistlused ja puhkusega seotud üritused;
• isiklikud üritused.

Liigitamine päritolu järgi

Päritolu järgi on üritusi liigitatud järgmiselt:

• autentsed üritused – traditsioonilised üritused, mis on loodud ja toimuvad kindlas kohas, nt Oktoberfest, Tallinna vanalinna päevad;
• pseudoüritused – üritused, mis on kunstlikult loodud ja toimuvad iga kord eri kohas, näiteks olümpiamängud, EXPO.

Liigitamine aja järgi

Sageduse järgi on üritusi liigitatud järgmiselt:

• alaline üritus – toimub regulaarselt,
• unikaalne üritus – toimub ühe korra.

Kestuse järgi võib eristada mõnetunniseid, mitmepäevaseid, mitmenädalasi ja mitmekuuseid üritusi.

Ürituste mõju

Üks põhiline tegur ürituste mõju hindamisel on rahakäive suurenemine sihtkohas, kuid see ei ole lõppkokkuvõttes ainuke tegur, mida ürituse edu hindamisel arvesse võtta. Ürituse negatiivne sotsiaalne ja keskkondlik mõju võib teha suurt kahju ürituse tulevikule ja selle toimumispaigale. Teisalt võib olla palju muid kasulikke tegureid, mis vastanduvad halbadele. Üritused ühtlustavad piirkondades turismi hooajalisust ja samas ka rahakäive jaotust, mis suurendab näiteks täiskohaga tööpakkumiste arvu. Töökohtade arvu suurenemine põhjustab nii head kui ka halba mõju, mis omakorda toovad kaasa muidki ajas võimenduvaid mõjutusi. Spetsiifilisi positiivseid ja negatiivseid mõjusid võib esile tõsta ka valdkondade kaupa. Need on turismi sihtkoha arengu ja mainega seotud mõju, majanduslik, keskkondlik, kultuurne, psühholoogiline ja poliitiline mõju.

Turismi sihtkoha arengu ja mainega seotud mõju

Positiivne mõju

• Suurenenud teadlikkus piirkonnast turismisihtkohana
• Suurenenud teadlikkus investeerimisvõimalustest
• Uute majutuskohtade ja turismisihtkohtade rajamine
• Parem ligipääs turismisihtkohale

Negatiivne mõju

• Piirkonna maine halvenemine ebasobivate rajatiste, tegutsemistavade, hinnatõusu, turvaprobleemide vms tõttu
• Suuremast konkurentsist tulenevad negatiivsed reaktsioonid kohalikelt ettevõtetelt

Majanduslik mõju

Positiivne mõju

• Suurenenud tulud
• Töökohtade loomine
• Tööjõu pakkumise suurendamine
• Elatustaseme tõus

Negatiivne mõju

• Hinnatõusud ürituste ajal
• Kinnisvara spekulatsioonid
• Investeeringute ebaefektiivsus
• Ebaadekvaatne ürituste mõju hindamine
• Kohalike ettevõtete tõrjutus

Üritusturism maailmas

Võib väita, et üritusturism on laialdaselt levinud globaalne nähtus. Küll aga on üritusturism palju tuntavam arenenud maades, sest sealsed elanikud on paremal elujärjel, mis võimaldab neil rohkem reisida. Lisaks toimub arenenud riikides mitu korda rohkem suurüritusi, mis meelitavad ligi ka turiste ümbritsevatelt aladelt.

Kuigi kõigil planeeritud üritustel on turismipotentsiaali, isegi väikestel pulmadel või kokkutulekutel, domineerivad turismiarenduses suurüritused. Enamasti kuuluvad sinna hulka äri- ja spordiüritused, aga ka festivalid ja kultuurinähtused.

Äriüritused

Äriürituste, nagu näiteks ärikohtumiste, ärikonventsioonide ja ärinäituste osakaal on turismis olnud suur juba väga pikka aega, mistõttu on peaaegu igas suures linnas olemas muljetavaldavad näituse- ja konventsioonikeskused. Ameerika Ühendriikides asutati esimene konventsioonibüroo juba aastal 1896, millest 18 aastat hiljem asutati ka Rahvusvaheline Konventsioonibüroode Ühing. Äriturismi juures on väga tähtis komponent vajadused – on vaja edendada äri, karjääri või on see hoopiski üks töökohustustest.

Spordiüritused

Teine suurürituste valdkond, mis meelitab turiste ligi, on spordiüritused, millest kahtlemata kõige suurema osatähtsusega on olümpiamängud. Spordiüritused toimivad atraktsioonidena, mis meelitavad osalejaid ja pealtvaatajaid ligi. Suure osalejate arvuga rahvaspordiüritused ja profiüritused on enamasti suure pealtvaatajaskonnaga. Spordiüritused kui "suur äri" on juba aastakümneid olnud püsiv teema. Näiteks 1980. ja 1990. aastatel panid Ameerika linnad suurt rõhku just spordile, arvestades seda ühe põhilise tuluallikana. Samuti jõudsid Gratton ja Kokolakakis oma 1997. aasta uurimuses järeldusele, et Ühendkuningriigi spordiüritused olid põhilised majanduse regeneraatorid paljudes linnades. Tänapäeval on peaaegu igal Põhja-Ameerika linnal sporditurismi initsiatiiv oma spetsiaalse personali ja agentuuridega.

Olümpiamängud

Vancouveri olümpiamängude avatseremoonia 2012. aastal

Olümpiamängud on palju enamat kui lihtsalt spordi suurüritus – need toimivad rahvaste ja kultuuride ühenduslülina, loovad globaalset ühtekuuluvustunnet ja edendavad kultuurilist mitmekesisust. Samuti on neil väga suur kaubanduslik väärtus tänu meediatuludele, turistidele ja korralduslinna kuvandi eksponeerimisele. Seetõttu on nende korraldamiseks väga tihe konkurents ja külastajate arv ulatub isegi üle miljoni. Fourie ja Gallego 2010. aasta uuringus leiti, et keskmiselt suurendavad spordi "megaüritused" (sh olümpiamängud) turistide hulka ürituse toimumise aastal umbes 8%. 2016. aasta suveolümpiamängudel külastas Rio de Janeirot 1,17 miljonit turisti, kellest 410 000 olid välisturistid. Tänu neile oli hotellide täituvus 94% ja nad jätsid keskmiselt 116 eurot päevas kohalikku majandusse, suurendades restoranide käivet lõunapoolses turismilinnaosas 70% võrra. Turistide kumulatiivseks tuluks hinnatakse umbes 1,6 miljardit eurot.

Lähiajaloost võib leida ka statistikat, mis väidab vastupidist. Näiteks Londonis toimunud 2012. aasta suveolümpiamänge külastas 590 000 välisturisti, kuid Ühendkuningriiki külastavate välisturistide arv vähenes võrreldes eelneva aasta augustiga 150 000 võrra. Turistide vähesusest annavad aimu ka faktid, et Londoni hotellid täitusid augustis tavalisest 30% võrra vähem ning kesklinna hotellide hind oli 30% tavapärasest madalam. Teenuste broneeringuid oli ka Londonis tehtud OM-i ajaks novembris 90% võrra vähem kui tavaliselt.

Festivaliturism

Kolmas turistimasse ligi meelitav ürituste liik on kultuuriüritused, millest peamised on festivalid. Olulisim element, mis ahvatleb turiste festivalidele ja karnevalidele tulema, on eksootiline kultuur. Samuti tõmbab neid ebatavaline keskkond, samade huvidega inimestega tutvumine ja maailma tundmise kaudu silmaringi avardamine.

Üks olulisimaid üritusturismi sektoreid on festivalid, kus artistidel on võimalus enda loomingut külastajatele tutvustada. Festivalid kaotavad tihti kultuurilise autentsuse, sest need loovad programme, mis meelitaks turiste ligi. Selliste suurfestivalide korraldamine nõuab ka head infrastruktuuri, näiteks on täheldatud, et Poola Woodstocki festivalil on nii suur turistide koormus, et see toob kaasa kahju kohalikule infrastruktuurile (2017. aastal külastas seda festivali 750 000 inimest).

Märkimisväärsetest festivalidest võib veel esile tõsta Rio karnevali, mida külastas 2017. aastal üle 1,1 miljoni turisti, kes toetasid kohalikku majandust umbes 3 miljardi USA dollariga. Rio de Janeiro turismiministri sõnul näitavad need numbrid, et festival on linnale oluline turismiallikas, mis loob töökohti ja suurendab sissetulekut.

Üritusturism Eestis

Weekend Balticu muusikafestival Pärnus

Üritusturism on omane ka Eestile. Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turismiarenduskeskus arvestab oma strateegiates üritusturismiga kui ühe segmendiga Eesti turismiturul. Keskendutakse sellele, et üritused on üks külastuselamusi pakkuv osa turismist ja üks võimalusi suurendada turismitulu, seda eriti madalhooajal toimuvate ürituste kaudu. Eestis toimuvatest suurematest iga-aastastest üritustest võib välja tuua laadad ja festivalid, näiteks muusikafestival Weekend Festival Baltic, mida 2017. aastal külastas kolmel päeval kokku 75 000 inimest. Kokku sai festivalist eri viisil osa inimesi 42 riigist. Üritusturism hõlmab ka suuri kontserte, nt Tallinna lauluväljakul 2013. aasta Robbie Williamsi kontsert, mis tõi kohale enam kui 60 000 inimest. Pool Robbie Williamsi kontserdi publikust oli välismaalt – enim oli väliskülastajaid Soomest, kust sõitis kohale 12 000 inimest, sellele lisaks tuhandeid inimesi teistest Eesti naaberriikidest ja Inglismaalt. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka spordiüritused, nagu maailma karikasarja etapp Otepääl murdmaasuusatamises ja jalgpallikohtumised.