Fotograafia

Allikas: Vikipeedia
Esimene säilinud foto aastast 1826

Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi.

Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks.

Fotograafia ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Fotograafia ajalugu

13. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus "kaamera" pärineb fotograafia eelkäijaks olnud camera obscurast ehk pimekambrist. Camera obscura oli kasutusel juba 11. sajandil ning 13. sajandi lõpul kasutati seda astronoomide poolt Päikese vaatlemisel. Läätse asemel kasutab see kaamera üksnes väikest auku, mida läbinud valguskiired projitseerivad kambri vastasseinale ümberpööratud kujutise ava ees olevatest esemetest.

16. kuni 17. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbimurdeks on läätse taasavastamine 1550. aastal, mille abil suudeti luua heledamaid ning samas ka teravamaid kujutisi.

18. sajand: eelkäijad ja eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka laterna magica, panoraam ja dioraam. Keemikud, näiteks Humphry Davy, hakkasid valgustundlikke aineid uurima ning loodud kujutise kinnisteid otsima.

19. sajand: Varased tehnoloogiad.[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fotograafia alaliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta see printimise teel paberfotoks. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona.

Digitaalfotograafia eeliseks võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See võimaldab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada elektrooniliselt ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul.

Fotograafia stiilid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kaljula Teder. "Eesti fotograafia teerajajaid. Sada aastat (1840–1940) arenguteed." Illustreeritud fotodega muuseumide, raamatukogude, arhiivide, klubide ja eraisikute kogudest.) Tallinn, Eesti Raamat 1972. 148 lk.
  • Moonika Teemus, Reisides toas. Pano-, kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus (1826–1850). Tartu 2005. ISBN 9949-11-122-6